Aeg-ajalt juhtub, et tööandjal lähevad palgatuga suusad risti. Kui suhted on puntrasse läinud ja tööandja lõpetab töösuhte, võib töötaja õiguse saamiseks kohtusse või töövaidluskomisjoni pöörduda ja hüvitist nõuda. Tihti väljub ta sellest vaidlusest otsusega, et talle on tehtud liiga. Kui nüüd arvata, et õigust andva paberiga kaasneb seaduses kirjas olev kolme või 12 kuu hüvitis, siis tegelikkuses võib juhtuda, et inimene peab ise hoopis peale maksma.
Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Jaan-Hendrik Toomel ütleb, et regulatsiooni sõnastades on midagi läinud valesti ja töötajatele, kelle töölepingu lõpetamisel on tööandja rikkunud seaduse nõudeid, on kohtupraktika hüvitiste väljamõistmisel seadusandja esialgsest eesmärgist kõrvale kaldunud. „Täna on ebaõiglaselt koheldud töötaja jaoks vaidlemine ja töövaidlusorganisse pöördumine mõtetuks muutunud,“ lausus Toomel.
