Üksikasjad

Avaldatud: 11 märts 2025

• Tööelu

Töötaja küsib: Töötan väikeses poes kassapidajana ning sel kuul on juba mitu korda juhtunud olukord, kus õhtune vahetus hilineb tööle või teda ei tulegi. Tööandja on käskinud siis minul tööl lõpuni olla, kuid sellest tekivad ju ületunnid. Kas tööandja saab mind sundida ületunde tegema?

Üksikasjad

Avaldatud: 07 märts 2025

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) ja Justiitsministeerium tutvustasid täna uut Eesti.ee mobiilirakendust. Uus Eesti äpp aitab kõigil mugavalt ja turvaliselt suhelda riigiga – kasutada riiklikke teenuseid, vaadata oma andmeid ja tulevikus kasutada ka erasektori teenuseid. Äpi saab tasuta alla laadida Google Play ja Apple Store'i poodidest.

“Eesti äpp on meie digiriigi loomulik samm võimalikult lihtsaks ja turvaliseks teenuste kasutamiseks,” sõnas justiits- ja digiminister Liisa Pakosta. “Suur osa inimesi kasutabki ainult mobiiltelefoni. Hea näitena saab siin paralleeli tuua pangateenustega – enamus kliente ajab oma pangaasju läbi pangaäpi, kuna enamus meie igapäevastest elukorraldustest on kolinud mobiili. Uus Eesti äpp on digilahendus, mida saame tutvustada ka rahvusvaheliselt. Juhtiva digiriigina oleme teistele riikidele eeskujuks, aga samas jätkame uuenduste tegemist, et olla jätkuvalt innovatsiooniliidrid,” lisas minister Pakosta.

"Meie eesmärk oli luua lahendus, mis on intuitiivne ja kasutajasõbralik, võimaldades kodanikel mugavalt ja turvaliselt mobiilseadmest kasutada erinevaid riiklikke teenuseid ning vaadata oma isikut tõendavaid dokumente – olenemata ajast ja asukohast.

Eesti.ee mobiilirakenduses on täna ligi 50 teenust, pakkudes kasutajatele mugavat ja kiiret ligipääsu riigiportaali eesti.eepopulaarseimatele e-teenustele. Äpp võimaldab näha andmeid enda ja oma alaealiste laste kohta, kontrollida retseptide kehtivust otse telefonist, ilma arvutit kasutamata. Anna Teada kaardirakenduse kaudu saab mugavalt teavitada kohalikke omavalitsusi heakorraprobleemidest. Andmejälgija näitab, milliseid päringuid sinu kohta riiklikes andmekogudes tehakse. Lisaks tagab rakendus lihtsa ligipääsu riikliku postkasti teavitustele, pakkudes inimestele mugavat suhtluskanalit riigiga. Kõik olulised dokumendid ja andmed on alati käepärast.

Ta lisas, et mobiilirakendusse on arendatud ka isikusamasuse tõendamise lahendus, kuid juriidiliselt saab isikut tõendavaid dokumente (ID-kaart ja pass) rakenduses kasutada isikusamasuse tõendamiseks alles pärast isikuttõendavate dokumentide seaduse muudatuse jõustumist. „Eelnõu on esitatud Vabariigi Valitsusele ning ootab heakskiitmist. Ajutiselt oleme rakendusest välja võtnud QR-koodi lahenduse, mille genereerimisel tehakse automaatpäring isikut tõendavate dokumentide andmekogusse. Selle lahenduse lisame rakendusse, kui seadus on heakskiidetud," lisas Ploompuu.

Eesti.ee mobiilirakenduse avalikustamisele eelnes ulatuslik testimisperiood, mis lõppes novembri alguses. Testijate peamine soov oli integreerida rakendusse erinevaid kaarte, nagu Ühiskaart ja Tartu bussikaart, mille arendamist plaanime tulevikus ellu viia. Lisaks tõid testijad esile vajaduse lisada võimalus salvestada lemmikteenuseid, et tagada kiire ja otse ligipääs eelistatud teenustele, mille arendamine on samuti tulevikuplaanides.

RA teenus toetab mitmeid autentimisvõimalusi, sealhulgas ID-kaarti, Mobiil-ID-d, Smart-ID-d ning Euroopa Liidu eID vahendeid.

https://www.ria.ee/uudised/eestiee-mobiilirakendus-toob-riigiteenused-otse-taskusse

Üksikasjad

Avaldatud: 11 märts 2025

• Tööelu

Töölepingu seaduse § 84 lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhetest tulenevad nõuded sissenõutavateks. Sissenõutavateks nõueteks on eelkõige töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitis. Seega tuleb tööandjal töölepingu lõppemise kuupäeval töötajale maksta kõik väljateenitud, kuid veel saamata summad.

Kui tööandja ei täida oma rahalisi kohustusi õigeaegselt, on töötajal õigus nõuda viivist vastavalt võlaõigusseaduse § 94 ja § 113. Viivise määraks on käesoleval hetkel 11,15% aastas (s.o 0,03% päevas). Viivise arvutamisel on abiks www.viivisekalkulaator.ee 

Töötajal on mõistlik pöörduda saamata lõpparve nõudes esmalt (soovitavalt kirjalikult) tööandja poole. Kui töötaja poolt märgitud tähtajaks ei ole tööandja lõpparvet töötajale üle kandnud, on töötajal õigus pöörduda saamata töötasu nõudes töövaidlusorganisse (kohtusse või töövaidluskomisjoni).

Töövaidluskomisjonile esitatavas avalduses tuleb rahalise nõude korral näidata arvutuskäik, nõude summa (brutos), ajavahemik, mille kohta esitatakse nõue ning nõudesumma kokku. Avaldusele lisada kõik dokumendid, mis tõendavad nõuet (töösuhet tõendavad dokumendid, kirjavahetus tööandjaga, kontoväljavõte jms) ning oma nõuet tuleb põhjendada.

Töötasu maksmise nõue aegub selle sissenõutavaks muutumisest alates kolme aasta jooksul. Üldine töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud arvates ajast, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Aegumist kohaldatakse, kui teine pool seda nõuab.

Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse, juhised selle täitmiseks ning töövaidluskomisjonide kontaktid on leitavad Tööinspektsiooni veebilehelt. Soovitame vaadata ka avalduse täitmise õpetusvideot.

Allikas:

https://www.tooelu.ee/et/33/lopparve

Üksikasjad

Avaldatud: 07 märts 2025

• Statistikaamet

Keskmine palk kasvas pea 2000 euroni.

Statistikaameti andmetel oli 2024. aasta keskmine brutokuupalk 1981 eurot, mis on 8,1% kõrgem kui 2023. aastal. 2024. aasta neljandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk 2062 eurot, mis on 8,3% kõrgem kui 2023. aasta samal perioodil.

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et 2024. aastal oli keskmine palk kõrgeim Tallinnas (2325 eurot) ning Harju (2218 eurot) ja Tartu (1995 eurot) maakondades. „Palgad kasvasid võrreldes 2023. aastaga enim Hiiu (9,9%) ja Ida-Viru (9,7%) maakondades. Palgad kasvasid kõikides Eesti maakondades üle 6,5%,“ tõdes analüütik.

Kõrgeim keskmine palk oli 2024. aastal info ja side tegevusalal, täpsemalt 3484 eurot. „Sellele järgnesid finants- ja kindlustustegevus (3127 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusala (2697 eurot),“ lausus Saagpakk.

Madalaim keskmine palk oli mullu majutuse ja toitlustuse valdkonnas (1264 eurot). Suurim palgakasv toimus tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (11,9%) ning muude teenindavate tegevuste tegevusalal (9,8%).

Brutopalga mediaan on näitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid. Nii keskmise kui mediaanpalga puhul on märgata viimastel aastatel palgakasvu, kuid 2024. aastal palgakasv aeglustus. „Mediaanpalk oli mullu 1628 eurot. Võrreldes 2023. aastaga, mil mediaanpalk oli 1501 eurot, oli palgakasv 8,5%,“ sõnas ta.

Kõige enam töötas 2024. aastal palgatöötajaid töötleva tööstuse tegevusalal, täpsemalt 101 400 inimest, kes moodustasid 17% kõigist töötajatest. Sellele järgnesid hulgi- ja jaekaubandus (k.a mootorsõidukite ja mootorrataste remont) ligi 90 000 töötajaga, haridusvaldkond ligi 65 000 töötajaga ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ligi 48 000 töötajaga.

Mullu viimases kvartalis oli keskmine palk 2062 eurot

2024. aasta neljandas kvartalis oli keskmine palk 2062 eurot, mis on 8,3% kõrgem kui eelneval aastal samal ajal. Mediaanpalk oli mullu viimases kvartalis 1699 eurot.

Kõrgeim keskmine palk 2024. aasta neljandas kvartalis oli Tallinnas – 2407 eurot. „Nii Harju kui ka Tartu maakonnas oli keskmine palk Eesti keskmisest kõrgem, vastavalt 2299 ja 2092 eurot,“ selgitas Saagpakk ja lisas, et kõige madalam palgatase viimases kvartalis oli Valga maakonnas (1507 eurot). Alla 1600 euro jäi keskmine palk ka Saare (1584 eurot) ja Lääne (1586 eurot) maakonnas.

https://www.stat.ee/et/uudised/keskmine-palk-tousis-mullu-81