Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:

Töötamise alustamine tuleb töötamise registris (TÖR) registreerida hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks. Erandina tuleb 7-12-aastase lapse töötamine registreerida kümme tööpäeva enne lapse tööle asumist. Tööandja peab töötamise lõpetamise registreerima kümne kalendripäeva jooksul alates töötamise lõpetamise päevast. Töötamise registri kande õigsuse eest vastutab kande tegija ehk tööandja.

Töötamise registri kandega on seotud mitmed inimese jaoks oluliste õiguste tekkimised, sh õigus ravikindlustusele, õigus vanemahüvitisele, aga ka õigus töötuks jäämisel ennast töötuna arvele võtta ja taotleda töötushüvitisi.

Oluline on, et töösuhte lõpetamine toimuks tegelikule põhjusele vastaval alusel. Mitte kõik töösuhte lõpetamise alused ei anna õigust eelnimetatud hüvedele. Üksi töötamise registri kanne neid õigusi ei taga, kuid koos teiste oluliste dokumentidega võib see olla määrava tähtsusega.    

Töösuhe saab lõppeda vaid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse esitamisega teisele poolele (nt e-kirjaga). Seega ainuüksi kanne töötamise registris töösuhte lõppemise kohta ei lõpeta töölepingulist suhet. Töösuhe jätkub kuni üks või teine pool esitab töölepingu ülesütlemisavalduse.

Paraku tekib elus olukordi, kui ebaõige TÖR kanne saab inimesele takistuseks näiteks seadusega ettenähtud hüvede ja sotsiaalse kaitse saamisel.

Loe edasi:https://www.tooelu.ee/et/uudised/1435/kas-tootamise-registri-kande-muutmine-lopetab-automaatselt-ka-toolepingu

Töötasu märkimine haiguslehele

Töötasu tuleb tööandjal märkida ainult esmasele haiguslehele – järglehtedele seda märkima ei pea. Kuid miks peab tööandja märkima andmed töövõimetuslehele ise? Seda põhjusel, et inimene võis eelmisel aastal mitte töötada ning ei saanud seetõttu eelneval kalendriaastal töötasu. Nende inimeste töövõimetushüvitis arvutatakse tööandja esitatud info alusel. Lisaks tasub silmas pidada, et töötasu tuleb alati märkida töövabastuse alguspäevale eelnenud päeva seisuga.

Kui töötajal on kindel kuutasu, tuleb see kirjutada töövõimetuslehe andmeväljale „Kalendrikuu töötasu (EUR)“. Kui aga lepingus on kirjas inimesele makstav tunnitasu, on seal määratud ka päevane, nädalane või igakuine tööaeg. Nende andmete alusel tuleb arvutada ja märkida töövõimetuslehele kuutöötasu suurus.

Pane tähele!

Töötasu reale tuleb sisestada sotsiaalmaksu kuumäär, nagu on sätestatud sotsiaalmaksu seaduse §-s 2¹, kui inimene on kindlustatud

• võlaõigusliku lepingu alusel;
• juhtimisorgani liikmena või
• füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE).

Töötasu märkimine hoolduslehele

Hoolduslehed võivad olla väljastatud erinevatele inimestele. Tööandjal on kohustus märkida töötasu igale hoolduslehele eraldi, samade reeglite alustel nagu töötasu märkimisel haiguslehele.

Töötasu märkimine kergemale tööle üleviimise haiguslehtedele

Kergemale tööle üleviimise haiguslehti on kahte liiki:

• raseda terviseseisundile vastava töö andmine;
• töötingimuste ajutine kergendamine ehk töötamine kohandatud tingimustel pikaajalise haiguse ajal.

Kergemale tööle üleviimise haiguslehtede täiendamisel märgib tööandja vastavatele töötasu märkimise lahtritele  järgmise info:

• Töötaja keskmine kuutöötasu enne esmase haiguslehe algust, mis arvutatakse Töölepingu seaduse § 29 lõike 8 ja määruse Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord alusel. Töötaja kergemale tööle üleviimise haiguslehte täites kehtib seadus iga töötaja puhul ühtsetel alustel . Pole tähtis, kas töötaja saab kuupalka, tunnipalka, teeb tükitööd jms.
• Kohandatud töö perioodiks kokkulepitud kuutöötasu peab olema vähemalt 50% inimese keskmisest kuutöötasust enne esmase TVL-i algust.

Loe edasi: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1432/oluline-teadmine-tooandjatele-tootasu-markimisest-toovoimetuslehele

Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:

Seadus võimaldab leppetrahvis kokku leppida vaid järgmistel juhtudel:

• saladuse hoidmise kohustuse rikkumise puhul (TLS § 22);
• konkurentsipiirangu rikkumise puhul (TLS § 26);
• tööle asumisest keeldumise puhul (TLS § 77);
• omavolilisel töölt lahkumise puhul (TLS § 77);
• tööohutuse nõuete rikkumise puhul (TTOS § 14¹).

Teistel juhtudel ei ole töösuhetes võimalik leppetrahvis kokku leppida. Seega kui töölepingus on kokku lepitud töötaja trahvimine mingitel muudel alustel, on selline kokkulepe tühine.

Näiteks ei ole lubatud ka töötaja ja renditööjõu vahendaja võimalus leppida kokku leppetrahvis, mida töötaja peaks maksma kasutajaettevõtja juurde tööle asudes. Lisaks ei saa leppetrahvi rakendada juhtudel, kus töötaja hilineb tööle või puudub põhjuseta töölt ühe või paar päeva, kuna siin ei saa eeldada töösuhte lõpetamise soovi. Sellises olukorras teeb tööandja töötajale rikkumise kohta hoiatuse, et rikkumise kordumisel on võimalik töösuhte ülesütlemine.

Kui pooled on kokku leppinud leppetrahvis, siis ei pea tööandja töötajapoolse kohustuse rikkumise korral tõendama tekkinud kahju ja selle suurust ning võib leppetrahvi nõuda tegelikust kahjust sõltumata.

Seadus ei näe ette leppetrahvi suurust. Leppetrahv peab olema töösuhet arvestades mõistlik. Töötaja võib nõuda leppetrahvi vähendamist, kui see on kohustuse rikkumist ja teise lepingupoole huve arvestades ebamõistlikult suur.

Tööandja saab töötaja töötasust tasaarvestada oma nõudeid üksnes juhul, kui töötaja on selleks andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku. Seega, isegi kui töölepingus on kokku lepitud leppetrahvis, ei anna see tööandjale õigust ühepoolselt leppetrahvi summat töötaja töötasust tasaarvestada. Kui töötaja kirjalikku nõusolekut ei anna, siis ei või tööandja kahju suurust töötasust maha arvestada. Tööandja võib pöörduda seejärel töövaidluskomisjoni või kohtu poole, kes saab hinnata kõiki asjaolusid.

Töötasu kohta saad pikemalt lugeda siit. 

Allikas: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1397/millisel-juhul-lubatud-tootasust-kinnipidamine-voi-leppetrahvi-noudmine