Artiklid

Üksikasjad

Tööinspektsioon avaldab taas valimi ettevõtetest, keda plaanitakse sel aastal kontrollida. Valikusse sattusid eeskätt ettevõtted, mille tegevusala on kõrgema riskitasemega, kus ei ole esitatud töökeskkonna riskianalüüsi ja/või on juhtunud mitmeid tööõnnetusi. Nimekirjas on veidi üle 2300 ettevõtte.
Valimi avalikustamine annab tööandjale võimaluse üle vaadata, kas töökeskkond on ohutu, töö- ja puhkeaja piirangutest peetakse kinni, kas isikukaitsevahendid on väljastatud ja neid kasutatakse ning kas riskianalüüs ajakohane ja Tööinspektsiooni iseteeninduses esitatud. 2025. aastasse planeeritud kontrollitavate ettevõtete nimekirja leiab siit:

Järelevalve valim 2025

Külastatavad ettevõtted on valitud välja erinevate kriteeriumite alusel. Eelkõige on nende seas ettevõtted, mille tegevusala on kõrgema riskitasemega. See tähendab tegevusvaldkondi, kus juhtub enim surmaga lõppenud või raskeid tööõnnetusi, kus toimub kõige enam kutsehaigestumisi ja tööst põhjustatud haigestumisi või kus esineb kõige enam tervist kahjustavaid ohutegureid. Valimisse sattusid ka ettevõtted, kus ei ole esitatud töökeskkonna riskianalüüsi või on kaebuste, tööõnnetuste ja töövaidluste arv suur. Küll aga võib juhtuda, et ettevõte ei ole eespool viidatud nimekirjas, kuid tööinspektor siiski teostab aasta jooksul kontrolli, sest ettevõttes diagnoositi kutsehaigestumine, juhtus tööõnnetus või laekus mõni vihje või kaebus.

Loe lisaks :

 https://www.ti.ee/uudised/tooinspektsioon-avalikustas-kontrollitavate-ettevotete-nimekirja-2025-aastaks

Üksikasjad

Sotsiaalmaksu hüvitamine vähenenud töövõimega inimese eest.

Tööandja, kelle juures töötab vähenenud töövõimega töötaja (töötajale on määratud osaline või puuduv töövõime või vähemalt 40%-line püsiv töövõimetus) saab taotleda sotsiaalmaksu soodustust Eesti Töötukassalt.

Tööandjal tuleb esitada Töötukassale taotlus ning sotsiaalmaksu soodustuse saamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

  • tööandja on äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja;
  • töötajal on vähenenud töövõime (töötajale on määratud osaline või puuduv töövõime või vähemalt 40-protsendiline püsiv töövõimetus);
  • töötaja töötab tööandja juures töölepingu alusel (töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel tasu saava vähenenud töövõimega isiku eest riik sotsiaalmaksu ei maksa).

Tööandja esitatud sotsiaalmaksu hüvitamise taotluses märgitakse vähenenud töövõimega töötaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, töösuhte alguse kuupäev ning kinnitus, et tööandja arvestab tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu, või kui töötaja ei ole esitanud maksuvaba tulu arvestamise avaldust ühelegi tööandjale, on ta kirjaliku avaldusega andnud tööandjale õiguse tema eest sotsiaalmaksu soodustust taotleda.

Loe lisaks:

https://www.tootukassa.ee/et/teenused/tooandjatele/sotsiaalmaksu-huvitamine-vahenenud-toovoimega-inimese-eest

Üksikasjad

Soovid teada, kuidas sinu praegused otsused tulevase pensioni suurust mõjutavad?

Sinu tulevase pensioni suurus sõltub sinu praeguse sissetuleku suurusest, II ja III sambaga liitumisest ja sellest, kas otsustad pensionile minna enne või pärast vanaduspensioniea saabumist.

Vaata pensionkompassist, kuidas sinu praegused otsused tulevase pensioni suurust mõjutavad.

NB! Tegemist on lihtsustatud teoreetilise mudeliga, mis ei ole mõeldud täpse isikliku pensioni suuruse arvutamiseks.

Tulemused on esitatud praeguses väärtuses.
I samba pensioni suurus on arvutatud kehtiva aastahinde ja baasosaga, arvutamisel ei kasutata pensioniindeksi prognoose.
II samba pensioni suuruse arvutamisel ei kasutata tootluse prognoose ja II samba mineviku tootlus ei vasta iga inimese isiklikule tootlusele.

Oma andmetega tutvuda ja pensioni suurust prognoosida saad eesti.ee pensionikalkulaatoris.

https://sotsiaalkindlustusamet.ee/pension-ja-seotud-huvitised/pensioniks-valmistumine/pensionikalkulaator

Üksikasjad

Eesti tööturul napib töökäsi. Olukorra leevendamiseks võiksid tööandjad kandidaate otsida kogemusteta noorte, vähenenud töövõimega inimeste, rahvusvahelise kaitse saajate, vanglast vabanenute või pikaajaliste töötute hulgast.  Töötukassa pakub tööandjatele palgatoetust just eelnimetatud inimeste tööle võtmiseks, kirjutab Eesti Töötukassa tööandjate teenuste peaspetsialist Maria Palts.

Palgatoetus – kellele ja kuidas?

Palgatoetuse eesmärk on toetada tööandjat nende inimeste tööle võtmisel, kes on tööturul ebasoodsamas olukorras. Töötukassa kaudu on võimalik taotleda seitset erinevat palgatoetust. Teenuse kaudu saavad tööle Töötukassas registreeritud töötud, kes vastavad palgatoetuse nõuetele. Toetusega hüvitatakse kuni pool palgakulust (kuid mitte rohkem kui töötasu alammäär ja kahe teenuse puhul kuni töötasu kahekordne alamäär) ja seda saab taotleda nii tähtajatu kui tähtajalise töölepingu sõlmimisel. Hüvitist makstakse 6 – 12 kuud. 

Kui peaks juhtuma, et töötaja soovib töölepingut lõpetada, siis ei pea tööandja toetust tagasi maksma. Palgatoetust ei pea tagastama ka siis, kui töösuhe lõpeb poolte kokkuleppel.

Palgatoetusega saab tööle võtta ka näiteks vähese töökogemusega noore. Kogemusteta noore tööle võtmine võib olla küll ajamahukam protsess, kuna teda tuleb välja õpetada ja talle rohkem aega pühendada. Samas kompenseerib töötukassa ka noore tööalased koolituskulud.

Loe edasi:

https://www.tootukassa.ee/et/teenused/tooandjatele/palgatoetus

Üksikasjad

Töötaja küsib: Kas tööpäev enne Eesti Vabariigi aastapäeva on lühendatud? Kui siiski töötan Eesti Vabariigi aastapäeval täispika päeva, siis kuidas see tasustatud peaks olema?

Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:

Eesti Vabariigi rahvus- ja riigipühad, millele eelnevaid tööpäevi lühendatakse, on uusaasta, Eesti Vabariigi aastapäev, võidupüha ja jõululaupäev. Seega 24. veebruarile eelnevat tööpäeva on tööandja kohustatud lühendama kolme tunni võrra.

Kui ettevõtte tegevusalast tulenevalt pole võimalik tööpäeva lühendada, peab tööandja saavutama töötajaga kokkuleppe, et ta töötaks riigipüha-eelsel päeval sama kaua kui tavaliselt. Töögraafiku alusel töötajatelt peab tööandja juba graafiku koostamisel lühendatud tööpäeva osas nõusoleku saama. Kui töötaja ei nõustu pühade-eelsel päeval töötama täistööpäeva, ei ole tööandjal õigus teda selleks ka sundida. Töötaja peab tööandjale oma keeldumisest teada andma hiljemalt graafiku kättesaamise hetkel. Kui töötaja oma keeldumist tööandjale ei väljenda, on kokkulepe tööpäeva mittelühendamise kohta olemas ning hiljem töötaja sama graafiku alusel tööpäeva lühendamist nõuda ei saa.

Kui töötaja on nõus tööpäeva lühendamata jätmisega ning ta töötab tavalise tööajaarvestuse alusel, loetakse need kolm tundi ületundideks. Summeeritud tööajaarvestusega töötamisel aga väheneb töötaja kalendaarne tööajanorm kolme tunni võrra. See, kas nende kolme tunni näol on tegemist ületunnitööga, selgub arvestusperioodi lõpus. Ületunnitöö hüvitatakse töötajale tasulise vaba ajaga või kokkuleppel 1,5-kordse tasuna.

Juhul, kui tööandja majandustegevuse tõttu ja töötajale kehtestatud töögraafiku alusel on vajalik töötada ka Eesti Vabariigi aastapäeval, siis makstakse töötajale kahekordset tasu. Kokkuleppel võib riigipühal töötamise hüvitada ka tasulise vaba ajaga.

https://xn--riigiphad-v9a.ee/et/luhendatud-toopaevad

  1. Kas haiguslehe ajal võib väikse koormusega töötada?
  2. Tööinspektsioon avaldas selgitused keskmise töötasu arvutamise määrusele.
  3. Mitteresident ja maksuvaba tulu kasutamise võimalused.
  4. Tasuta proovipäeva ei ole olemas!