Artiklid

Üksikasjad

Seadusandja on kehtestanud töö eest makstava tasu ainsaks mõisteks töötasu. Töölepingu seadus võimaldab aga tööandjal maksta töötajale nõutavast tulemuslikuma töö eest ka täiendavat tasu ehk tulemustasu või preemiat.

Tulemustasu süsteeme on erinevaid ja nende kasutamine ajas üha kasvanud. Tulemustasu süsteemide väljatöötamisel on oluline silmas pidada teatud põhimõtteid, mis on välja kasvanud seadusandlusest ja õiguspraktikast. Oluline on selle juures ka töötajatega suhtlus. 

Töölepingu seaduse (TLS) tähenduses on töötasu tasu, mida makstakse töö tegemise eest. Nimelt, TLS § 5 lg 5 sätestab, et üks tingimusest, mis peaks kajastuma töölepingus on „töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu)“. Peale palga peavad kirjalikus dokumendis sisalduma kõik tasud, mida töötaja töö tegemise eest saab (näiteks majandustulemustelt või tehingutelt makstav tasu jne), nende arvutamise viis, maksmise kord, sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ning maksed. See tähendab, et töötasu suurus ja selle erinevad osad peavad olema selged ja mõlemale poolele arusaadavalt kirjas ning kokku lepitud. TLS ei sätesta eraldi lisatasude maksmise tingimusi, kuid kui töötaja töötasu koosneb erinevatest osadest, siis peab olema selge, millist lisatasu, milliste ülesannete täitmise eest saadakse.

Lisatasu maksmine on tööandja õigus, mitte kohustus. Kui tööandja on muutnud lisatasu maksmise oma palgakorralduse osaks kehtestades vastava korra, siis on ka makstav lisatasu muutunud töötaja palga osaks ja tööandja kehtestatud reeglid töölepingu osaks. Seega, kui nõutavad tingimused on töötaja poolt täidetud, siis võib ta eeldada, et saab lisatasu.

Tööandja ei saa töötasu ühepoolselt vähendada ega muuta (TLS § 12). Selle kinnituseks on ka Riigikohus lahendis nr 3-2-1-118-10 asunud seisukohale, et tööandja (k.a ühepoolselt) kinnitatud tulemustasu maksmise juhend on tööandja kehtiva palgakorralduse osa ja see muutub töölepingu osaks. Selle vähendamiseks või muutmiseks on tarvis töötaja nõusolekut.

Seadus ei keela tööandjal maksta ka ühekordset lisatasu (näiteks juubeliks, sporditegemise eest, lapse sünni puhul, jõulupreemia jne), mille maksmist või mittemaksmist võib tööandja ühepoolselt muuta. Selle puhul tuleb hinnata, kas makstav lisatasu on tööandja ühepoolselt määratav preemia või on tegemist töötasu osaga. Hindamaks, kas lisatasu on töötasu osa, tuleb vaadata muuhulgas pooltevahelist praktikat. Kui tööandja on maksnud töötajale peale töötasu veel mingeid tasusid teatud regulaarsusega, siis võib see muutuda töötasu osaks, kui ta ei tõenda vastupidist. Nii on Maakohtu otsuses nr 2-20-14902 leitud, et kui töötajale on püsivalt makstud lisatasu mitme (3,5) aasta jooksul, siis on lisatasu muutunud töötasu osaks. Samuti, kui ei ole kokku lepitud konkreetseid tingimusi lisatasu maksmisest ja lisatasu on valdavalt makstud (praktika), tuleb lisatasu lugeda töötasu osaks ning tööandja ei saa sellise tasu maksmisest ühepoolselt loobuda (vastavat praktikat ühepoolselt muuta). 

Seega saab tööandja ühepoolselt kehtestada ja muuta tulemustasu või lisatasu, kui tegemist on ühekordse preemiaga või lisaülesannete ühekordse täitmisega ning vaidluse korral peab tööandja suutma tõendada, et tegemist oli ühekordse tasuga.

Kui aga lisatasu on kokku lepitud konkreetse ülesande täitmise eest ja seda makstakse igakuiselt, siis on töötajal kokkulepitud nõuete täitmise korral õigus lisatasu ka nõuda ja vastupidi – kui kokkulepitud nõudeid ei täideta, siis vastavat lisatasu maksta ei tule. Tallinna Ringkonnakohus on oma lahendi numbris 2-17-3567 leidnud, et lisatasu tuleb maksta ka siis, kui töö on puudustega, kuid sel juhul võib kõne alla tulla TLS § 73 alusel töötasu vähendamine ja kahju hüvitise nõudmine.

Tööandajal tuleks lisatasu maksmise kord kirjalikult fikseerida, sest siis on tööandja täitnud TLS § 5 lg 1 p 5 ja § 5 lg-s 2 toodud kohustust esitada töölepingu kirjalikud andmed töötajale heauskselt ja arusaadavalt ning töötajal on igal ajal õigus andmetega tutvuda.

Peale kokkulepitud töötasu võib tööandja anda töötajale muid hüvesid (TLS § 29 lg 4). Hüveks võib olla näiteks ametiauto või arvuti kasutamine isiklikul otstarbel. Tööandja antavaks hüveks ei peeta eespool nimetatud esemeid, kui need on tööülesannete täitmiseks antud töövahendid. Tööandja antavad hüved ei kuulu töötasu alla. Kui selliste hüvede pakkumine on kokku lepitud, on töötajal õigus neid ka nõuda. Hüve on töötajale antud eesmärgiga (tavaliselt tööülesannete hõlpsamaks täideviimiseks) või on seotud tema enesetäiendamise ja tervishoiuga. Keskmise töötasu ja puhkusetasu arvutamisel töötajale antavaid hüvesid arvesse ei võeta ning töötasu osaks nad ei muutu.

Töötasuks ei peeta ka tööandja poolt hüvitatavaid kulusid, näiteks isikliku sõiduauto kasutamist või välislähetuse päevarahasid. Samuti ei peeta töötasuks puhkusetasu, sealhulgas õppepuhkuse tasu, toetusi, tööandja või haigekassa makstavat ravikindlustushüvitist.

Praktikas kerkib sageli ka küsimus, kas töötajal on õigus majandustulemuselt makstavale tasule peale töösuhte lõppu või kui töösuhe lõpeb töötaja enda algatusel ja enne majandusaasta aruande kinnitamist. Sageli on tööandjad ekslikult seisukohal, et kui tegemist ei ole otseselt töölepingu lisaga ega poolte poolt allkirjastatud kokkuleppega, siis saab tööandja seda ühepoolselt igal ajal muuta ja tühistada. Kuid kohtupraktika näitab, et kui ettevõttes on olemas juhend tulemustasu maksmise kohta ja see on osa tööandja palgakorraldusest, siis selle alusel on saadaolevad rahasummad osa palgast ja juhendi reeglid muutuvad osaks töötajate töölepingust.

Loe edasi:

https://www.tooelu.ee/et/uudised/1198/lisatasu-ja-harjumusparase-preemia-arajatmine

Üksikasjad
Senisel kujul töötutoetus kaob ning tekib uus baasmääras töötuskindlustushüvitis.
Riigikogu võttis täna vastu töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse, mille tulemusel muutub töötushüvitiste süsteem lihtsamaks ja õiglasemaks. Senisel kujul töötutoetus kaob ning tekib uus baasmääras töötuskindlustushüvitis. Muudatused jõustuvad 2026. aastast.   

Kui praegu kehtib töötutoetuse ja töötuskindlustuse segaskeem, siis edaspidi jääb selle asemele üks töötuskindlustusskeem. See tähendab, et lisaks olemasolevale töötuskindlustushüvitisele luuakse uus töötushüvitis - baasmääras töötuskindlustushüvitis - ja senisel kujul töötutoetus kaob.  

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul vastab uus töötushüvitiste süsteem paremini tänapäeva tööturu vajadustele ning vähendab dubleerimist. “Uus süsteem saab inimeste jaoks olema lihtsam ja õiglasem. Need kes on töötuskindlustusse panustanud, saavad sealt töö kaotuse korral ka vajalikku tuge. Süsteem saab mõistlikum olema ka riigi jaoks, sest praegusel kujul töötutoetus täidab osaliselt toimetulekutoetuse rolli ja üksteist dubleerivaid toetusi ei ole mõistlik üleval pidada,” nentis Keldo. 
 
Uues töötushüvitiste süsteemis makstakse töö kaotusel inimesele kas: 

  • praegust sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist (juhul kui inimene on töötanud 3 aasta jooksul vähemalt 1 aasta ja tema töösuhe lõppeb sunnitult) või 
  • uut baasmääras töötuskindlustushüvitist (juhul kui inimene on töötanud 3 aasta jooksul vähemalt 8 kuud).   

Ministri sõnul suurt osa töötavatest inimestest muudatused ei puuduta ning töö kaotamisel kehtib neile sama süsteem, mis praegugi. „Muudatused puudutavad peamiselt omal soovil töölt lahkujaid ja neid, kes pole töötuskindlustussüsteemi panustanud ehk töötanud vähemalt kaheksa kuud viimase kolme aasta jooksul. Esimeste jaoks muutub süsteem õiglasemaks – nad hakkavad saama uut hüvitist, ja teiste puhul ongi eesmärk motiveerida inimesi tööle minema,“ rääkis Keldo.  

Muudatuste tulemusel paraneb oluliselt ka ligi 3500 vähenenud töövõimega inimese majanduslik toimetulek. “Võrreldes kehtiva süsteemiga saab töötu vähenenud töövõimega inimese asendussissetuleku kasv olema ligi kahekordne. Täna peab osalise töövõimega inimene töötuse korral tulema toime ligi 370 euroga, 1. jaanuarist 2026 saab ta sellele lisaks 443 eurot baasmääras hüvitist,” selgitas minister. “Lisaks on meil täna näiteks ligi 3500 inimest, kes on maksnud töötuskindlustusmakset, kuid praeguses süsteemis töötutoetust ei saa ja see ei ole õiglane.” 

Õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele tekib inimestel, kes on tasunud töötuskindlustusmakseid, täpselt nii, nagu see on ka sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise puhul. Kui sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suurus sõltub inimese eelnevast palgast, siis baasmääras töötuskindlustushüvitise suurus on seotud alampalgaga ehk moodustab 50 protsenti eelmise kalendriaasta töötasu alammäärast.     

Uues süsteemis võetakse arvesse ka majandusolukorda. “Kui majandusel läheb halvemini ja tööpuudus on suur, makstakse hüvitist kauem. Nii aitame inimestel hakkama saada, aga väldime ka olukorda, kus jäädakse üksnes toetuste peale elama,“ lisas Keldo. 

Baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmise kestus on kuni 180 kalendripäeva. Kõrge tööpuuduse olukorras, ehk kui registreeritud töötuid on 20 protsenti rohkem, kui viimasel kolmel aastal keskmiselt, pikeneb selle maksmine automaatselt 60 päeva võrra ehk 240 kalendripäevani.    

Muudatused ei mõjuta inimeste töötuna arvele võtmise ja tööturuteenuste saamise õigusi. Samuti ei mõjuta need ravikindlustuse olemasolu, ehk kui inimene kaotab töö või lahkub omal soovil, on tal ka edaspidi õigus end Töötukassas arvele võtta, saada sealt nõustamist ja muid teenuseid ning tagatud on ka ravikindlustus. 

Inimesel, kes uuele baasmääras hüvitisele ei kvalifitseeru – kes on nt töötanud viimase kolme aasta jooksul vähem kui 8 kuud, kes jäävad leibkonna ülalpidamisele, on omandanud haridust, kasvatanud last vms –  kuid kes vajab igapäevaseks toimetulekuks riigi abi, on õigus taotleda toimetulekutoetust. Töötutoetust ei asendata toimetulekutoetusega. Viimase puhul on tegu sotsiaalhoolekande süsteemist makstava vajaduspõhise toetusega üksnes neile leibkondadele, kes oma igapäevaste kulude katmisega toime ei tule ning vajavad riigi abi.  

Allikas:

https://www.mkm.ee/uudised/tootushuvitiste-susteem-muutub-2026-aastast-lihtsamaks-ja-oiglasemaks

Üksikasjad

Uuest aastast ei maksustata ettevõtete kasumit.

Valitsus kiitis heaks julgeolekumaksu muudatused: uuest aastast ei maksustata ettevõtete kasumit ega inimeste tulusid alates esimesest eurost. Kaitsevõime pikaajaliseks tugevdamiseks saab käibe- ja tulumaksumääraks tähtajatult 24%.

Rahandusminister Jürgen Ligi rõhutas neljapäeval toimunud valitsuse pressikonverentsil, et valitsus ei tee muudatusi kodanike turvalisuse arvelt: „Regulatsioonide puhul valitsus ei jätnud tunnistamata, et me ei tee neid kodanike turvalisuse arvel. See, et Euroopa on turvaline paik, on omaette väärtus.“

Samuti tõi ta esile, et kuigi maksumuudatused vähendavad nii inimeste kui ettevõtete maksukoormust ja taastavad maksusüsteemi loogika, tuleb loobuda maksu tähtajalisusest: „Geopoliitilised arengud ei jäta enam tõenäoliseks võimalust, et kaitsekulude puhul töötaks ajutine lahendus,“ tõdes Ligi. Finantsplaanide optimistlikkus ei pruugi tema arvates keerulises rahvusvahelises olukorras püsida iseenesestmõistetavalt.

Ettevõtlust soosiv maksusüsteem

Ettevõtete jaoks toob Ligi sõnul uus süsteem kaasa lihtsama ja ettevõtjale sõbralikuma lahenduse. Edaspidi maksustatakse ainult siis, kui kasumit jagatakse, mitte iga kord, kui ettevõte kasumit teenib. „Ettevõtted peavad ka ühiskonda panustama. Lihtsalt see maksusüsteem peab olema ettevõtlusele sobiv.“

See loob ettevõtetele selgema ja soodsama keskkonna, mis omakorda hoogustab ettevõtlust ja majanduskasvu. „Prognoosijad toovad välja maksusüsteemi korrastamist ühe majanduse stiimulina,“ rääkis Ligi.

Maksuleevendus väiksemapalgalistele

Ka inimestele toovad muudatused leevendust. Eriti võidavad sellest vähemkindlustatud maksumaksjad, kuna tulumaks rakendub peale maksuvaba tulu mahaarvamist. Praegune lahendus oleks toonud 2% maksukohustuse alates esimesest eurost.

Tulumaksumäär jõuab 24%-le 2026. aastast. Kahe protsendipunkti võrra kasvab ka ettevõtluskonto maksumäär ja on järgmisest aastast 22% ning teise sambaga liitunul sõltuvalt tema kogumisvalikust 24, 26 või 28 protsenti.

Julgeolekumaksu teine komponent, selle aasta 1. juulist rakenduv 24% käibemaksumäär, jääb jõusse nii, nagu kehtivas seaduses ette nähtud. Kaob vaid maksu lõpptähtaeg.

Allikas:https://arileht.delfi.ee/artikkel/120375940/uuest-aastast-ei-maksustata-ettevotete-kasumit-ligi-maksususteem-peab-tootama-ettevotjate-kasuks

Üksikasjad

Riigikogu kehtestas uue töötuskindlustuse maksmise süsteemi
Riigikogu võttis kolmapäeval vastu töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muudatused, millega lõpetatakse alates järgmisest aastast senisel kujul töötutoetuse maksmine ning kehtestatakse uus töötuskindlustuse maksmise süsteem.
Inimesed, kes hüvitise nõuetele ei vasta, saavad kohalikult omavalitsuselt taotleda toimetulekutoetust.
Inimesed, kes hüvitise nõuetele ei vasta, saavad kohalikult omavalitsuselt taotleda toimetulekutoetust.

Edaspidi makstakse töö kaotuse korral registreeritud töötule kas sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist või uut loodavat baasmääras töötuskindlustushüvitist. Senine töötuskindlustushüvitis nimetatakse ümber sissetulekupõhiseks töötuskindlustushüvitiseks ja selle saamise tingimusi ei muudeta.

Toimetulekutoetus ka perest eraldi elavale noorele
Baasmääras töötuskindlustushüvitis määratakse inimesele, kes on töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul töötanud vähemalt kaheksa kuud. Hüvitist makstakse kuni 180 päeva ja selle suurus on 50 protsenti eelneva kalendriaasta töötasu alammäärast – tänavu oleks hüvitis seega 374,5 eurot kuus. Inimesed, kes hüvitise nõuetele ei vasta, saavad kohalikult omavalitsuselt taotleda toimetulekutoetust.

Prognoosi kohaselt kasvavad seaduse rakendamisel kulud järgmisel aastal 2,3 miljonit eurot, sest samal ajal makstakse enne järgmisel aastal määratud töötutoetusi ja uue süsteemi järgi määratud baasmääras töötuskindlustushüvitist. Aastatel 2027 ja 2028 hoiab riik kokku vastavalt umbes 23,2 ja umbes 25,3 miljonit eurot.

Seadusemuudatused lahendavad ka õiguskantsleri tõstatatud probleemi, et kuni 24-aastasele perest eraldi elavale õppurile saab maksta toimetulekutoetust üksnes juhul, kui tema perekonnale määrati eelmisel või jooksval kuul toimetulekutoetus. Seadusemuudatus annab võimaluse kuni 24-aastasele perest eraldi elavale õpilasele või üliõpilasele erandkorras toimetulekutoetust maksta ka siis, kui tema perekonnale toimetulekutoetust määratud ei ole, ent tema suhted pereliikmetega on katkenud või vanematel puudub võimekus last toetada.

Töövõimetoetuse ümberarvutamisele lisandub uus erand
Sotsiaalkomisjon tegi muudatusettepaneku, et töövõimetoetuse seadus põhiseadusega kooskõlla viia. Mullu juunis toetas riigikogu õiguskantsleri vastavat ettepanekut ning komisjon sai ülesande algatada eelnõu töövõimetoetuse seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks.

Muudatusettepanekuga lisati töövõimetoetuse suuruse arvutamise erandite hulka võimalus hõlmata ka olukord, kus inimesele makstakse ühes kalendrikuus välja nii eelmise kuu töötasu kui ka töölepingu või teenistussuhte lõppemisel samal kuul teenitud töötasu, mis oleks tavapäraselt makstud välja järgmisel kuul.

Töövõimetoetuse ümberarvutamist saab inimene taotleda juhul, kui tõendab töötukassale, et tema sissetulekud ületavad 90-kordset päevamäära seetõttu, et talle on ühes kalendrikuus makstud nii eelmise kuu töötasu kui ka töölepingu lõppemise tõttu samal kuul teenitud, kuid veel maksmata töötasu. Töövõimetoetuse ümberarvutamiseks tuleb esitada töötukassale avaldus ja tööandja tõend, kus on näha saadud tasud ja tasude liik, ning väljavõte töölepingust, kus on näha kokkulepitud töötasu saamise aeg.

Üksikasjad

Telia hoiatab: valesti seadistatud kontoritarkvara ohustab pea iga kümnenda ettevõtte turvalisust.

 

Kuigi Google Workspace ja Microsoft 365 on levinud tööriistad koostööks ja failide jagamiseks, ei tohi unustada, et nende turvaline kasutamine algab õigetest seadistustest. Telia küberturbelahenduste arhitekt toob välja kuus levinumat turvaohtu ja seadistusprobleemi, mida kontoritarkvara puhul kindlasti tähele panna.

Telia viis oma äriklientide seas läbi kasutusel oleva pilvekeskkondade Microsoft 365 ja Google Workspace’i seadistuste kontrolli. Selgus, et keskmiselt 45% ettevõtete endi tehtud seadistustest vajab parendamist ja 10% praegusest seadistustest kujutavad potentsiaalset ohtu ettevõtte andmetele.

“Kuigi Google Workspace ja Microsoft 365 muudavad töö sujuvamaks, tuleks enne kasutuselevõttu kindlasti üle vaadata vaikeseaded, et vältida andmete lekkimise riski,” rõhutab Telia küberturbe lahenduste arhitekt Matis Palm. Tema sõnul saab välja tuua kuus levinumat turvaohtu ja seadistusprobleemi, mida ettevõtted tavaliselt ei teadvusta või pole osanud seadistada, kuid mida on vältida väga lihtne.

1. Google Drive ja OneDrive abil jagatavatele failidele on liialt vaba ligipääs ning jagamine ei ole piiratud.

Näide igapäevaelust: Töötaja jagab faili lingiga, mille vaikesätted lubavad juurdepääsu kõigile, kellel on link – ka võõrastel. See võib viia andmelekkeni, rikkuda andmekaitsenõudeid ja ohustada ettevõtte mainet.

„Töötajal puudub sageli ülevaade, kes failidele ligi pääseb ja mida nendega tehakse. Selleks on soovitatav määrata jagatud linkidele aegumistähtaeg, kasutada välisjagamisel kinnitamisprotsesse või eraldi OneDrive/SharePointi saite ning piirata failijagamist ainult ettevõttesisestele kasutajatele,” rääkis Palm.

2. Gmaili või Outlooki (Exchange Online) kaitse on puudulik

Näide igapäevaelust: töötaja saab näiliselt kirja oma juhilt, kus palutakse kiiresti maksta arve. Kuna töötaja ei oska vahet teha, et tegemist ei ole tema ülemuse korrektse töökontoga, siis kiiruse huvides teeb ta ülekande ära.

„Tegemist oli petukirjaga, mille saatja aadress oli oskuslikult võltsitud ning mida töötaja meilisüsteem ei suutnud tuvastada,“ selgitab Palm. Selliste olukordade ennetamiseks tuleks kasutada rämpsposti ja pettuste vastaseid filtreid – näiteks Microsoft Defender for Office 365 Plan 1 või Business Premium litsentsi.

Lisaks peaks tööandja investeerima töötajate küberteadlikkusse, kasutades selleks interaktiivseid koolitusplatvorme, mis aitavad töötajatel õppida ära tundma kahtlasi e-kirju ja potentsiaalseid petuskeeme. Näiteks tuleks õpetada, et arvelduskonto muutusi käsitlevates meilivestlustes tuleb rakendada nn „nelja silma põhimõtet“ ning võimalusel kinnitada olulised muudatused ka teise kanali, näiteks telefonikõne kaudu.

3. Kõik (ka endised töötajad) on administraatorid

Näide igapäevaelust: ettevõtte IT-osakond läheb kergemat teed pidi ja annab igale platvormi kasutajale maksimaalsed õigused nii pilvekeskkonnas kui tööarvutis. Samal ajal puudub ettevõttel korrektne protsess, mida teha endiste töötajate kasutajatega.

Telia küberturbe lahenduste arhitekt rõhutab nn „väikseimate õiguste“ põhimõtte (Least Privilege) järgimise olulisust: igale töötajale tuleks anda vaid need ligipääsuõigused, mis on konkreetselt vajalikud tema tööülesannete täitmiseks. Kõik õigused peaksid olema seotud dokumenteeritud profiiliga, mille alusel need ajutiselt aktiveeritakse ja pärast töö lõppu eemaldatakse. Administraatori õigused peaksid olema ainult valitud kasutajatel ja neile peab rakenduma mitmikautentimine ning soovitatavalt ka füüsiline autentimisseade (nt YubiKey või TitanKey). Samuti on oluline, et ettevõttel oleks selge protsess endiste töötajate õiguste eemaldamiseks, vältimaks pahatahtlikke tegevusi pärast töösuhte lõppemist.

4. Tööfaile saab salvestada igasse seadmesse

Näide igapäevaelust: töötaja salvestab ärikriitilised dokumendid isiklikku telefoni ja tööarvutisse, mis puhkuse ajal varastatakse. Ettevõttel puudub info salvestatud andmete kohta ning võimalus seadmeid hallata või andmeid kustutada. Selline olukord sai tekkida, kuna ettevõte ei olnud piiranud, millistest seadmetest pääseb ligi Microsoft 365 keskkonnale ega kehtestanud failisalvestuse reegleid.

„Ligipääs tundlikele andmetele peaks olema lubatud vaid turvalistest, ettevõtte kontrollitavatest seadmetest. Selleks tasub kasutada seadmehaldustarkvara, nagu Microsoft Intune või Miradore Online Premium,“ soovitab Palm. Samuti soovitab ta kehtestada tehnilised turvanõuded, mis võimaldavad vajadusel kadunud seadmetest andmed kaugkustutada ning piirata USB-mäluseadmete kasutamist tööarvutites.

5. Teamsis ja Google Chatis puuduvad piirangud

Näide igapäevaelust: ettevõtte Teamsi kanalisse lisatud väline partner saab ligipääsu kogu meeskonna suhtlusele ja failidele, sh tundlikule infole, mis ei ole temaga seotud. Partner lisati ajutiselt ühe projekti tarbeks, kuid puudusid selged ligipääsupiirangud ja „Guest“-kasutajate õiguste haldus. Kuna Teams on seotud ka dokumentide ja märkmete jagamise tööriistadega (nt OneDrive, Google Drive), võivad tagajärjed olla ulatuslikud.

„Ettevõtted peaksid lubama välistel partneritel ligipääsu ainult konkreetsetele projektidele ja piirama täpselt, mida nad näevad ja teha saavad. Lisaks on oluline koolitada töötajaid Teamsi õiguste, võimaluste ja turvapiirangute osas, et vältida infoturberiske,“ soovitab Palm.

6. Turbealarmid ei ole sisse lülitatud ja/või keegi ei jälgi neid

Näide igapäevaelust: pärast ühe teenusepakkuja juures toimunud andmeleket on tumeveebi sattunud ka ettevõtte viie töötaja kontode kasutajanimed ja paroolid. Nendega logitakse ettevõtte keskkonda teiselt poolt maakera, kuid keegi isegi ei märka seda, sest puudub nii alarmteavitus kui ka mitmefaktoriline autentimine.

„Sisselogimiste ja turvahäirete monitooring peab olema alati aktiivne. Samuti tuleks regulaarselt jälgida Microsofti turbeportaali kaudu tekkinud alarme, mis annavad infot selle kohta, kes, kust ja millal on keskkonda sisse loginud,“ rõhutab Palm. „Lisaks on soovitatav rakendada Conditional Access-poliitikat, et saada teavitusi kahtlastest sisselogimistest – näiteks tundmatutest asukohtadest või seadmetest, mis ei ole ettevõtte poolt hallatud.“

Palm rõhutab, et Google Workspace’i ja Microsoft 365 kasutamisel ei tohi liiga mugavaks muutuda ning ettevõtte juhtkond või IT-osakond peaks regulaarselt hoidma silma peal sellel, kuidas on jagatud töötajate vahel ligipääsud, kuidas faile jagatakse ning kas on olemas nii inimesed kui ka protsessid, kelle ülesanne on jälgida eri turbeintsidente.

 

Allikas: https://digitark.telia.ee/era/telia-hoiatab-valesti-seadistatud-kontoritarkvara-ohustab-pea-iga-kumnenda-ettevotte-turvalisust/

  1. Valitsus kaotab üleliigseid töötervishoiunõudeid.
  2. Kas alaealisega võib sõlmida käsunduslepingu?
  3. Tegeliku töösuhte varjamine.
  4. Millisel juhul on lubatud töötasust kinnipidamine või leppetrahvi nõudmine?