Artiklid

Üksikasjad

Uuest aastast ei maksustata ettevõtete kasumit.

Valitsus kiitis heaks julgeolekumaksu muudatused: uuest aastast ei maksustata ettevõtete kasumit ega inimeste tulusid alates esimesest eurost. Kaitsevõime pikaajaliseks tugevdamiseks saab käibe- ja tulumaksumääraks tähtajatult 24%.

Rahandusminister Jürgen Ligi rõhutas neljapäeval toimunud valitsuse pressikonverentsil, et valitsus ei tee muudatusi kodanike turvalisuse arvelt: „Regulatsioonide puhul valitsus ei jätnud tunnistamata, et me ei tee neid kodanike turvalisuse arvel. See, et Euroopa on turvaline paik, on omaette väärtus.“

Samuti tõi ta esile, et kuigi maksumuudatused vähendavad nii inimeste kui ettevõtete maksukoormust ja taastavad maksusüsteemi loogika, tuleb loobuda maksu tähtajalisusest: „Geopoliitilised arengud ei jäta enam tõenäoliseks võimalust, et kaitsekulude puhul töötaks ajutine lahendus,“ tõdes Ligi. Finantsplaanide optimistlikkus ei pruugi tema arvates keerulises rahvusvahelises olukorras püsida iseenesestmõistetavalt.

Ettevõtlust soosiv maksusüsteem

Ettevõtete jaoks toob Ligi sõnul uus süsteem kaasa lihtsama ja ettevõtjale sõbralikuma lahenduse. Edaspidi maksustatakse ainult siis, kui kasumit jagatakse, mitte iga kord, kui ettevõte kasumit teenib. „Ettevõtted peavad ka ühiskonda panustama. Lihtsalt see maksusüsteem peab olema ettevõtlusele sobiv.“

See loob ettevõtetele selgema ja soodsama keskkonna, mis omakorda hoogustab ettevõtlust ja majanduskasvu. „Prognoosijad toovad välja maksusüsteemi korrastamist ühe majanduse stiimulina,“ rääkis Ligi.

Maksuleevendus väiksemapalgalistele

Ka inimestele toovad muudatused leevendust. Eriti võidavad sellest vähemkindlustatud maksumaksjad, kuna tulumaks rakendub peale maksuvaba tulu mahaarvamist. Praegune lahendus oleks toonud 2% maksukohustuse alates esimesest eurost.

Tulumaksumäär jõuab 24%-le 2026. aastast. Kahe protsendipunkti võrra kasvab ka ettevõtluskonto maksumäär ja on järgmisest aastast 22% ning teise sambaga liitunul sõltuvalt tema kogumisvalikust 24, 26 või 28 protsenti.

Julgeolekumaksu teine komponent, selle aasta 1. juulist rakenduv 24% käibemaksumäär, jääb jõusse nii, nagu kehtivas seaduses ette nähtud. Kaob vaid maksu lõpptähtaeg.

Allikas:https://arileht.delfi.ee/artikkel/120375940/uuest-aastast-ei-maksustata-ettevotete-kasumit-ligi-maksususteem-peab-tootama-ettevotjate-kasuks

Üksikasjad

Telia hoiatab: valesti seadistatud kontoritarkvara ohustab pea iga kümnenda ettevõtte turvalisust.

 

Kuigi Google Workspace ja Microsoft 365 on levinud tööriistad koostööks ja failide jagamiseks, ei tohi unustada, et nende turvaline kasutamine algab õigetest seadistustest. Telia küberturbelahenduste arhitekt toob välja kuus levinumat turvaohtu ja seadistusprobleemi, mida kontoritarkvara puhul kindlasti tähele panna.

Telia viis oma äriklientide seas läbi kasutusel oleva pilvekeskkondade Microsoft 365 ja Google Workspace’i seadistuste kontrolli. Selgus, et keskmiselt 45% ettevõtete endi tehtud seadistustest vajab parendamist ja 10% praegusest seadistustest kujutavad potentsiaalset ohtu ettevõtte andmetele.

“Kuigi Google Workspace ja Microsoft 365 muudavad töö sujuvamaks, tuleks enne kasutuselevõttu kindlasti üle vaadata vaikeseaded, et vältida andmete lekkimise riski,” rõhutab Telia küberturbe lahenduste arhitekt Matis Palm. Tema sõnul saab välja tuua kuus levinumat turvaohtu ja seadistusprobleemi, mida ettevõtted tavaliselt ei teadvusta või pole osanud seadistada, kuid mida on vältida väga lihtne.

1. Google Drive ja OneDrive abil jagatavatele failidele on liialt vaba ligipääs ning jagamine ei ole piiratud.

Näide igapäevaelust: Töötaja jagab faili lingiga, mille vaikesätted lubavad juurdepääsu kõigile, kellel on link – ka võõrastel. See võib viia andmelekkeni, rikkuda andmekaitsenõudeid ja ohustada ettevõtte mainet.

„Töötajal puudub sageli ülevaade, kes failidele ligi pääseb ja mida nendega tehakse. Selleks on soovitatav määrata jagatud linkidele aegumistähtaeg, kasutada välisjagamisel kinnitamisprotsesse või eraldi OneDrive/SharePointi saite ning piirata failijagamist ainult ettevõttesisestele kasutajatele,” rääkis Palm.

2. Gmaili või Outlooki (Exchange Online) kaitse on puudulik

Näide igapäevaelust: töötaja saab näiliselt kirja oma juhilt, kus palutakse kiiresti maksta arve. Kuna töötaja ei oska vahet teha, et tegemist ei ole tema ülemuse korrektse töökontoga, siis kiiruse huvides teeb ta ülekande ära.

„Tegemist oli petukirjaga, mille saatja aadress oli oskuslikult võltsitud ning mida töötaja meilisüsteem ei suutnud tuvastada,“ selgitab Palm. Selliste olukordade ennetamiseks tuleks kasutada rämpsposti ja pettuste vastaseid filtreid – näiteks Microsoft Defender for Office 365 Plan 1 või Business Premium litsentsi.

Lisaks peaks tööandja investeerima töötajate küberteadlikkusse, kasutades selleks interaktiivseid koolitusplatvorme, mis aitavad töötajatel õppida ära tundma kahtlasi e-kirju ja potentsiaalseid petuskeeme. Näiteks tuleks õpetada, et arvelduskonto muutusi käsitlevates meilivestlustes tuleb rakendada nn „nelja silma põhimõtet“ ning võimalusel kinnitada olulised muudatused ka teise kanali, näiteks telefonikõne kaudu.

3. Kõik (ka endised töötajad) on administraatorid

Näide igapäevaelust: ettevõtte IT-osakond läheb kergemat teed pidi ja annab igale platvormi kasutajale maksimaalsed õigused nii pilvekeskkonnas kui tööarvutis. Samal ajal puudub ettevõttel korrektne protsess, mida teha endiste töötajate kasutajatega.

Telia küberturbe lahenduste arhitekt rõhutab nn „väikseimate õiguste“ põhimõtte (Least Privilege) järgimise olulisust: igale töötajale tuleks anda vaid need ligipääsuõigused, mis on konkreetselt vajalikud tema tööülesannete täitmiseks. Kõik õigused peaksid olema seotud dokumenteeritud profiiliga, mille alusel need ajutiselt aktiveeritakse ja pärast töö lõppu eemaldatakse. Administraatori õigused peaksid olema ainult valitud kasutajatel ja neile peab rakenduma mitmikautentimine ning soovitatavalt ka füüsiline autentimisseade (nt YubiKey või TitanKey). Samuti on oluline, et ettevõttel oleks selge protsess endiste töötajate õiguste eemaldamiseks, vältimaks pahatahtlikke tegevusi pärast töösuhte lõppemist.

4. Tööfaile saab salvestada igasse seadmesse

Näide igapäevaelust: töötaja salvestab ärikriitilised dokumendid isiklikku telefoni ja tööarvutisse, mis puhkuse ajal varastatakse. Ettevõttel puudub info salvestatud andmete kohta ning võimalus seadmeid hallata või andmeid kustutada. Selline olukord sai tekkida, kuna ettevõte ei olnud piiranud, millistest seadmetest pääseb ligi Microsoft 365 keskkonnale ega kehtestanud failisalvestuse reegleid.

„Ligipääs tundlikele andmetele peaks olema lubatud vaid turvalistest, ettevõtte kontrollitavatest seadmetest. Selleks tasub kasutada seadmehaldustarkvara, nagu Microsoft Intune või Miradore Online Premium,“ soovitab Palm. Samuti soovitab ta kehtestada tehnilised turvanõuded, mis võimaldavad vajadusel kadunud seadmetest andmed kaugkustutada ning piirata USB-mäluseadmete kasutamist tööarvutites.

5. Teamsis ja Google Chatis puuduvad piirangud

Näide igapäevaelust: ettevõtte Teamsi kanalisse lisatud väline partner saab ligipääsu kogu meeskonna suhtlusele ja failidele, sh tundlikule infole, mis ei ole temaga seotud. Partner lisati ajutiselt ühe projekti tarbeks, kuid puudusid selged ligipääsupiirangud ja „Guest“-kasutajate õiguste haldus. Kuna Teams on seotud ka dokumentide ja märkmete jagamise tööriistadega (nt OneDrive, Google Drive), võivad tagajärjed olla ulatuslikud.

„Ettevõtted peaksid lubama välistel partneritel ligipääsu ainult konkreetsetele projektidele ja piirama täpselt, mida nad näevad ja teha saavad. Lisaks on oluline koolitada töötajaid Teamsi õiguste, võimaluste ja turvapiirangute osas, et vältida infoturberiske,“ soovitab Palm.

6. Turbealarmid ei ole sisse lülitatud ja/või keegi ei jälgi neid

Näide igapäevaelust: pärast ühe teenusepakkuja juures toimunud andmeleket on tumeveebi sattunud ka ettevõtte viie töötaja kontode kasutajanimed ja paroolid. Nendega logitakse ettevõtte keskkonda teiselt poolt maakera, kuid keegi isegi ei märka seda, sest puudub nii alarmteavitus kui ka mitmefaktoriline autentimine.

„Sisselogimiste ja turvahäirete monitooring peab olema alati aktiivne. Samuti tuleks regulaarselt jälgida Microsofti turbeportaali kaudu tekkinud alarme, mis annavad infot selle kohta, kes, kust ja millal on keskkonda sisse loginud,“ rõhutab Palm. „Lisaks on soovitatav rakendada Conditional Access-poliitikat, et saada teavitusi kahtlastest sisselogimistest – näiteks tundmatutest asukohtadest või seadmetest, mis ei ole ettevõtte poolt hallatud.“

Palm rõhutab, et Google Workspace’i ja Microsoft 365 kasutamisel ei tohi liiga mugavaks muutuda ning ettevõtte juhtkond või IT-osakond peaks regulaarselt hoidma silma peal sellel, kuidas on jagatud töötajate vahel ligipääsud, kuidas faile jagatakse ning kas on olemas nii inimesed kui ka protsessid, kelle ülesanne on jälgida eri turbeintsidente.

 

Allikas: https://digitark.telia.ee/era/telia-hoiatab-valesti-seadistatud-kontoritarkvara-ohustab-pea-iga-kumnenda-ettevotte-turvalisust/

Üksikasjad
 

Kas lapsega saab sõlmida käsunduslepingu?

Tööinspektsiooni praktika näitab, et kuigi lapsega sõlmitud leping pealkirjastatakse kui käsundusleping ning ka tööregistrisse tehakse kanne kui muu võlaõigusliku lepingu alusel töötamine, siis lepingu olemuse lähemal uurimisel selgub, et tegemist on klassikalise töölepingulise suhtega. See tähendab, et tööle asunud laps või noor allub üheselt mõistetavalt ta tööle lubanud täiskasvanu juhtimisele ja kontrollile. Ja üldjuhul see ju teisiti olla ei saagi, sest noorel inimesel ei ole varasemat töökogemust, puuduvad konkreetse ülesande tegemiseks vajalikud teadmised ja oskused. Seega ei saa ta ka iseseisvalt teenust osutada ehk käsunduslepingut täita.

Nii käsundusleping kui tööleping on juriidiliselt võlaõiguslikud kokkulepped, kus üks pool kohustub teise poole heaks midagi tegema. Tööleping on seejuures veel ka sisuliselt käsunduslepingu alaliik, mis on reguleeritud eriseadusega, et kaitsta töö tegijat, kes ei ole väärtuse loomisel oma otsustuses päris vaba. Kõigile võlaõiguslikele suhetele kehtivad eraõiguse üldpõhimõtted, mis on Eestis reguleeritud tsiviilseadustiku üldosa seaduses. See seadus määrab muuhulgas ära, mis vanusest alates on inimene piiramatu teovõimega ning mis ajani vastutavad tema eest näiteks lapsevanemad ehk noor ise on alles piiratud teovõimega. Piiratud teovõime tähendab muuhulgas piirangut ka tehingu tegemise õigusele ehk iseseisvale lepingu sõlmimisele. Seetõttu peabki alla 18-aastase noore lepingu heaks kiitma lapsevanem või muu tema seaduslik esindaja.

Kui töölepingu puhul on selge, et töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile ning tööandja lojaalsuskohustus töötaja suhtes kätkeb muuhulgas selles, et tööandja on kohustatud töötajat õpetama ja koolitama, siis käsundi täitmisel on eeldused teised.

Võlaõigusseadus eeldab, et käsundi täitja on oma valdkonna professionaal, kes osutab teenust ja täidab lepingut isiklikult ehk on sisuliselt nagu ettevõtja.

Praktikas esineb küll olukordi, kus ka alaealisega on käsunduslepingu sõlmimine võimalik. Näiteks 16-aastane muusik, kes tuleb oma instrumendiga esinema. Miks mitte? Arvata võib, et sellises olukorras ei oskagi teda esinema palganud käsundiandja noort talenti kuidagi suunata ehk tema võimaldab talle ainult aja ja koha kus esineda ning maksab raha või ei maksa sedagi, kui nii on kokku lepitud ehk esinemisvõimalus ise ongi juba tasu.

Tasuta teenuse osutamine käsunduslepingu alusel on ka täiesti võimalik. Töösuhete puhul eeldab seadus aga alati tasu maksmist.

Kuid suurem osa tööinspektori külastuse käigus esitatud alaealistega sõlmitud kirjalikest kokkulepetest on sisu poolest täiesti tavalised töölepingud ehk neis on näidatud

  1. konkreetsed tööülesanded, sh näiteks ka tööde maht (nt minimaalne marjade kogus, mille päeva jooksul korjama peab);
  2. kindel töö tegemise aeg;
  3. tasu tehtud tööde eest.

Asjaolude täpsustamisel on sageli selgunud, et tegelikult on konkreetne inimene, kes õpetab noort, kuidas seda tööd teha, annab talle jooksvalt suuniseid, annab ka töövahendid ja näiteks isikukaitsevahendid (töökindad) ja ka kontrollib, kuidas töö tehtud sai. Selliste tingimuste puhul ei saa kuidagi rääkida käsundi- või töövõtulepingust. Tegemist on kõige klassikalisema töösuhtega ehk töölepinguga. Isegi kui kirjalikult midagi sõlmitud ei ole.

Suuliste kokkulepete puhul tasub veel lisaks teada, et töölepingu seadus eeldab alati töösuhet, kui tehakse sellist tööd, mille puhul tavaliselt makstakse ka tasu ehk tegemist on esmase eeldusega, millest tööinspektor otsuseid tehes lähtub. Järelevalvemenetluse või väärteomenetluse raames võib tööinspektor lepingu olemust hinnata ja ka ümber hinnata, kui poolte vahel on sõlmitud muu võlaõiguslik kokkulepe.

Alaealiste töötamise täpsed reeglid leiate Tööelu portaalist 

https://www.ti.ee/jarelevalve/alaealise-toole-votmine

Üksikasjad
Valitsus toetas ettevõtjate ettepanekuid kaotada aegunud nõuded.
 
Stenbocki maja, 8. mai 2025 – Valitsus toetas efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojas tehtud ettepanekuid ettevõtluskeskkonna lihtsustamiseks. Toetuse saanud pakett puudutas mh töökeskkonna ülemääraste nõuete vähendamist, alkoholiregistri kaotamist ning kodulaenu refinatseerimise tehingu odavamaks ja lihtsamaks muutmist.

„Efektiivsuse- ja majanduskasvu nõukojale on tehtud üle 500 ettepaneku ettevõtluse halduskoormuse vähendamiseks. Täna jõudsid esimesed ettepanekud valitsusse otsustamiseks,“ ütles peaminister Kristen Michal. „Näiteks kaotame osad ebamõistlikud töötervishoiu nõuded, mis tegelikkuses seda kuidagi ei taga. Tööandjal on täna kohustus kontrollida kord kuus redeleid, mõistlik oleks neid kontrollida kasutamise sageduse järgi. Teiseks, kodulaenude ühest pangast teise viimise puhul kaob ära notarikulu. Kaotame 30 aastat tagasi rajatud alkoholiregistri, millega hoiavad ettevõtted aastas kokku 5 miljonit eurot. Töö käib hoogsalt, järgmisel nädalal juba uued otsused.“

Kaotame ajast ja arust nõuded töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas 

Tööandjate esindusorganisatsioonidelt, Eesti Kaubandus-Tööstuskojalt, (KTK) ja Eesti Tööandjate Keskliidult (ETKL) saabus kokku 68 ettepanekut töötervishoiu ja -ohutuse valdkonna lihtsustamiseks. Täna toetas valitsus neist 25-te.

Ülejäänud ettepanekuid analüüsib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium veel täiendavalt. Mitmed neist eeldavad põhjalikumat arutelu teiste osapooltega ja ka ettevõtjate nõukojaga ning nendega tegeletakse edasi  enne sügist. Muudatused on suunatud peamiselt tööandjate ja tööinspektsiooni halduskoormuse vähendamisele. 

„Muudatustes oleme hoolega jälginud, et need ei seaks ohtu töötaja heaolu ja tervist hoidvat töökeskkonda,“ rõhutas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. “Kaotame vananenud nõudeid, näiteks ühe-inimese ettevõtte kohustust määrata end iseendale esmaabi andjaks või määrata esma-abi andjaid haiglas.”

Lihtsustame kodulaenude refinantseerimist 

Valitsus otsustas vähendada bürokraatiat ja kulusid kodulaenu refinantseerimisele ja toetas muudatusi, mis lihtsustavad laenude viimist ühest pangast teise.

Näiteks kui klient soovib kodulaenu intressi alandamiseks panka vahetada, ei pea ta hüpoteeki või muud tagatist uuesti notari juures kinnitama, kui laenutingimused ei lähe tema jaoks kahjulikumaks.

„Tulevikus ei pea enam kodulaenu viimiseks ühest pangast teise hüpoteegi ümbervormistamiseks notari juurde minema. Kui lepingu tingimused ei muutu ja muutub ainult pank, kelle kasuks hüpoteek seatakse, jääb notari juurde minemise kulu inimesel ära,“ ütles justiits- ja digiminister Liisa Pakosta. 

Notari roll on kaitsta laenuvõtjat, selgitades talle laenu ja tagatisega seotud riske. Kui laenu refinantseerimisega lihtsalt alandatakse intressi ja uusi kohustusi ega tagatisi ei lisandu, siis pole laenuvõtjal vaja lisakaitset, sest olukord ei muutu tema jaoks riskantsemaks. 

Minister Pakosta tõi välja, et lisaks pankade konkurentsi ja tarbija valikuvõimaluste suurenemisele võidab tarbija eluasemelaenu refinantseerimisel notariaalse nõude ärakaotamisega kodulaenuga seotud ühekordse kuluna märkimisväärse summa. „Näiteks 150 000 euro suuruse kodulaenu refinantseerimisel on notaritasu Eesti Panga andmetel 275 eurot, mis jääb siis laenu ühest pangast teise viimisel ära,“ sõnas Pakosta. 

Juba varem on valitsus toetanud ettevõtjate ettepanekut kaotada kodulaenude refinantseerimisel hindamisakti nõue. Vastava eelnõu esitas valitsus Riigikogule paar nädalat tagasi. Hindamisakti mittekoostamisega hoiab eluasemelaenu refinantseerimisel panka vahetav inimene kokku veel vähemalt 280 eurot. 

Kaotame alkoholiregistri

Valitsus toetas ettevõtjate ettepanekut kaotada 1994. aastast käivitatud alkoholiregister, mis omal ajal tagas, et turule jõuaks ainult laboratoorselt kontrollitud kvaliteediga alkohol. Tänaseks kasutab alkoholiregistri infot üksnes maksu- ja tolliamet, kes oma tööd muutes saab registri teabe kätte ka teisiti.

Registri kaotamise kõrval vaatab riik üle, kuidas võiks edaspidi alkoholi nõuetekohasuse kontroll toimuda. Praegu peab alkoholi tootja, maaletooja või turustaja taotlema iga toote kohta registrikannet. Kande tegemiseks tuleb tasuda riigilõiv, esitada elektrooniline või paberil taotlus koos laborikatse protokolli, etiketi näidiste ja tollideklaratsiooniga.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase hinnangul on otsus valitsuse selge signaal ettevõtluse toetuseks. „Alkoholiregistri kaotamine on konkreetne meede, mis tuleneb otseselt ettevõtjate vajadustest ja vähendab märkimisväärselt bürokraatiat ning avardab ettevõtete tulevikuväljavaateid," lausus Terras.

Alkoholiregistri kaotamisega saavad ettevõtjad tulla uute toodetega turule kiiremini ja väiksemate kuludega. Üks laborikatse maksab 200–500 eurot ning seda teevad Eestis kaks asutust. Kui arvestada maksimaalse hinnaga 500 eurot, võis 2023. aastal laborianalüüside kogukulu olla kuni 5,1 miljonit eurot.

2023. aastal kanti alkoholiregistrisse 10 190 toodet, pikendati 3061 registrikande kehtivust ning registrisse kandmist taotles 330 ettevõtjat.

Kokku on valitsus tänaseks toetanud või juba ellu viinud 38 ettevõtjate ettepanekut.

https://valitsus.ee/uudised/valitsus-toetas-ettevotjate-ettepanekuid-kaotada-aegunud-nouded

Üksikasjad

Üldine seaduse tõlgendamise praktika, mis ei ole käsitatav maksu- ja tolliameti siduva hinnanguna konkreetse maksumaksja konkreetse tehingu maksustamise osas.

Maksukohustus tekib ka siis, kui luuakse näilik olukord äriühingute vahelisest teenuse osutamisest, et hoida kõrvale tööjõumaksude tasumisest või vähendada maksude tasumist.

Riigikohus tegi kolm olulist otsust ( 3-2-1-82-14, 3-3-1-25-15, 3-3-1-12-15), mis toetasid maksu- ja tolliameti käsitlust näilike tehingute maksustamisel. Otsustes kajastatud juhtumites seisnes tööjõumaksudest kõrvalehoidumine lühidalt selles, et füüsilisest isikust töötaja lasi oma töötasu kanda enda äriühingu (ainuosaniku ja juhatuse liikme osaühingu) pangakontole. Tööandja ei pidanud raha ülekandmisel tasuma tööjõumakse, sest tööandja ja töötaja vahel oli töölepingu asemel vormistatud äriühingute vaheline teenuse osutamise leping. Sellega sai töötaja tööjõumaksude võrra suurema summa enda äriühingu käsutusse.

Sarnased olid ka juhtumid, kus juhatuse ja nõukogu liikmete endiga seotud äriühingute puhul ei osutanud juhtimis- ja nõustamisteenuseid vastavasisulised lepingud sõlminud äriühingud, vaid juhatuse ja nõukogu liikmed füüsilise isikuna, kuid tasu kanti juhatuse ja nõukogu liikmetega seotud äriühingutele.

Selle skeemi kasutamise peamine eesmärk on jätta tööjõumaksud maksmata ja suurendada nõnda töötaja käsutusse antavaid rahalisi vahendeid ehk ajend on rahaline võit.

Näitena võib tuua olukorra, kus tegevjuhile makstakse töölepingu järgset brutopalka 3500 eurot ja seega netopalka 2686,32 eurot kuus. Selles olukorras on tööandja kulu koos maksude ja maksetega 4683 eurot kuus. Kui aga töölepingu asemel vormistada äriühingute vaheline teenuse osutamise leping, siis saab tegevjuhi äriühingule (jällegi ainuosaniku ja juhatuse liikme osaühingule) maksusid tasumata üle kanda kogu summa 4683 eurot. See võimaldab maksukohustuse edasi lükata ja loob tegevjuhile võimaluse kasutada raha enda äriühingus oma äranägemisel, kas makstes osaliselt töötasu või dividende või hoopis tehes muid kulutusi (nt auto liising vm). Samas jääb esialgselt teenuse eest äriühingule üle kantud 4683 eurot tööjõumaksudega maksustamata.

Riigikohus kinnitas, et maksuhalduril on taolistel juhtumitel õigus sekkuda ning maksustada tehingud vastavalt nende tegelikule majanduslikule sisule.

Seetõttu juhib maksuhaldur tähelepanu asjaolule, et maksustamise seisukohast ei piisa üksnes sellest, kui sõlmitud leping vastab formaalselt seaduse nõuetele, vaid töö tegelik sisu peab olema kooskõlas sõlmitud lepinguga. Kui töötaja täidab tööülesandeid, siis tuleb sõlmida tööleping, ning kui juhatuse liige või nõukogu liige täidab oma ametiülesandeid, siis tuleb sõlmida juhatuse liikme või nõukogu liikme leping. Lepingu vastavus töö või teenuse tegelikule sisule tagab kõikide isikute ühesuguse maksustamise ja ausa konkurentsi.

Maksu- ja tolliamet eeldab, et Riigikohtu otsustest tulenevalt korrigeerivad taolist skeemi kasutanud ettevõtjad oma edasist maksukäitumist. Paranduste sisseviimiseks ja praktika ühtlustamiseks toome välja olulised korduma kippuvad küsimused sel teemal.

Mis iseloomustab töösuhet ja töölepingut?

Töösuhteid reguleerib töölepingu seadus, mis annab ka töölepingu mõiste (TLS § 1): töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.

Teisisõnu on tööleping füüsilisest isikust töötaja ja tööandja vaheline kokkulepe, millega

  • töötaja kohustub tegema tööd, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile,
  • ning tööandja kohustub maksma töötajale töö eest tasu ja kindlustama talle töölepingu, kollektiivlepingu või seadusega ettenähtud töötingimused.

Kriteeriume, millele kohtud on tuginenud õigussuhte vastavuse kontrollil töösuhtele, saab välja tuua järgmiselt:

  • kes korraldab ja juhib lepingu kohaselt tööprotsessi?
  • Kes määrab töö tegemise aja, koha ning viisi?
  • Kes maksab töövahendite eest?
  • Kellel lasub töö tegemisega kaasnev riisiko?
  • Kes saab tulu või kasumi?
  • Kas tööd tegev isik on arvatud organisatsiooni töötajate koosseisu?
  • Kas ta allub organisatsiooni sisekorrale?

Kõiki neid kriteeriume tuleb vaadelda kogumis. Otsustamisel selle üle, kas tegemist on töösuhtega, tuleb eelkõige kaaluda töötaja ja tööandja vahelist sõltuvussuhet: millisel määral on töötaja allutatud tööandjale ehk teisisõnu, milline on töötaja iseseisvuse määr. Eelkõige just töötaja ja tööandja sõltuvussuhte suurem määr eristab töölepingut teistest tsiviilõiguslikest lepingutest. (RKTK 3-2-1-3-05)

Loe edasi:

https://rmp.geenius.ee/toooigus/tls/tegeliku-toosuhte-varjamine/

  1. Millisel juhul on lubatud töötasust kinnipidamine või leppetrahvi nõudmine?
  2. Kevadpüha, 1. mai on riigipüha ja puhkepäev.
  3. Tööjõuturul toimunud olulised nihked.
  4. Kes on kõige suuremas läbipõlemisohus?