Artiklid

Üksikasjad

Täiendav tulumaksutõus jääb ära. Tõusevad hoopis õpetajate, päästjate ning kultuuritöötajate palgad.

Valitsuse tänasel eelarveläbirääkimistel lepiti kokku, et majanduse ergutamiseks jääb ära plaanitud täiendav tulumaksutõus ning õpetajate, politseinike ja päästjate ning kultuuritöötajate palku tuleb tõsta.

Koos üldise tulumaksuvaba miinimumi taastamise ja tulumaksu 2-protsendise tõusu ärajätmisega alaneb maksukoormus ja riigil jääb majandusest haukamata ca 780 miljonit eurot. Eelarve näeb ette politseinike, päästjate, kultuuritöötajate ja õpetajate palgafondi kuni 10-protsendise kasvu. Ka pensionid kasvavad vastavalt kehtivale indeksile.

Majanduskasvu hoogustamiseks jääb nii ettevõtete kui füüsiliste isikute tulumaksu määraks 22 protsenti. Koos tulumaksuvaba miinimumi taastamisega väheneb Eesti maksukoormus 1,4 protsendipunkti: 36,6 protsendilt 35,2 protsendini.

Eelarves nähakse ette ka liharahastust teadus- arendustegevusele. Keskmine pension kasvab prognoosi kohaselt järgmisel aastal 5,4%, milleks riigieelarves on arvestatud 210 miljonit eurot.

Kaitsekulud kasvavad 2026. aasta eelarves vähemalt 5 protsendile SKP-st NATO kriteeriumite järgi. Kasv võrreldes 2025. aastaga on 844,5 miljonit eurot.

Valitsus plaanib järgmise aasta riigieelarve heaks kiita kolmapäeval, 24. septembril ning päev hiljem annab peaminister selle üle riigikogule. 

Üksikasjad

Tööinspektsioon uuendas nimekirja ettevõttetest, keda aasta jooksul kontrollitakse.

Aasta alguses avalikustatud valimist on nüüd välja võetud ettevõtted, kes on pärast esialgset nimekirja avalikustamist esitanud oma töökeskkonna riskianalüüsid, kellel on vähem tööõnnetusi või muid riske võrreldes teiste valimisse kuulunud ettevõtetega. Nimekirjas on tehtud korrigeerimisi muuhulgas seoses ettevõtetega, kelle suhtes on järelevalvemenetlus juba läbiviidud või kes on kasutanud Tööinspektsiooni konsultatsiooniteenust.

Samas oleme täheldanud sagenenud probleeme seoses võõrtöötajatega, mistõttu on valimisse lisandunud rohkem neid ettevõtteid, kus kasutatakse märkimisväärsel määral välisriikidest pärit tööjõudu.

Uuendatud valimi eesmärk on teostada järelevalvet just seal, kus on suuremad riskid ning tööohutuse tase vajab parandamist.

Tööinspektor võib siiski teostada kontrolli aasta jooksul ka siis, kui ettevõte ei ole kontrollitavate nimekirjas – näiteks juhul, kui ettevõttes on diagnoositud kutsehaigestumine, juhtunud tööõnnetus, laekunud kaebus või vihje, esinenud korduvaid töövaidlusi või muul põhjendatud alusel.

Tutvu uuendatud valimiga siin.

Allikas:

https://www.tooelu.ee/et/uudised/1509/uuendatud-nimekiri-kes-voivad-sel-aastal-tooinspektsiooni-kulastust-oodata

Üksikasjad

Töö- ja pereelu tasakaal on töötajatele üha tähtsam ning ka suve saabudes peavad tööandjad töötajate ootustega paindlikuma töökorralduse osas kaasas käima. Järjest levinumaks muutub aga Eestis piiramatu tasustatud puhkuse võimaldamine.

Advokaadibüroo Hedman jurist Anastasia Miller sõnab, et piiramatu tasustatud puhkus tähendab, et seadusega lubatud või töölepingus kokku lepitud põhipuhkusele lisaks saab töötaja kasutada täiendavaid tasustatud puhkusepäevi. „Paindlikkus ning töö- ja eraelu tasakaal on töötajatele üha tähtsamad ning piiramatu tasustatud puhkuse võimaldamine on atraktiivne osa motivatsioonipaketist. See võib olla suurepärane viis värvata talente, luua paindlik ja tulemustele keskendunud töökultuur,“ selgitab Miller.

Paindliku töökorralduse rakendamisel tuleks aga tööandjal teha põhjalikku eeltööd ning kokku leppida selged reeglid. „Eeltöö tegemata jätmisel võib hea eesmärk kiiresti muutuda tööandjale peavaluks, näiteks kui töötaja kuritarvitab pakutud vabadust,“ ütleb Miller.

Reeglid tuleb paika panna
Paindliku töökorralduse reeglid tasub tööandjal kokku leppida töölepingus või töökorralduse reeglites.

Näiteks võiks piiramatu tasustatud puhkuse võimaldamise üheks tingimuseks olla, et töötaja peab esmalt ära puhkama ette nähtud põhipuhkuse ning puhkusejäägi. Alles seejärel võiks tal tekkida õigus tasustatud lisapuhkusele. Selle saamine võiks aga omakorda olla kooskõlastatud otsese juhi või kolleegidega, et hajutada töökoormust.

Kas lisapäevade kasutamisel säilib töötaja töötasu?

Tööandjal tasub läbi mõelda, kas lisapäevade kasutamisel säilib töötaja töötasu või maksab tööandja töötajale puhkusetasu analoogselt põhipuhkusega. Samuti tuleb kokku leppida, kui pikalt tohib tasustatud lisapuhkust järjestikku kasutada ning kas ja millistel tingimustel on töötajal ja tööandjal õigus tasustatud lisapuhkus katkestada.

Tööandjatel tuleb lisaks arvestada, et kui lisapuhkuse kasutamise eeltingimuseks on põhipuhkuse ära kasutamine, võib see tekitada vajaduse muuta puhkuste ajakava. „Näiteks kui puhkuste ajakavas on töötaja põhipuhkus planeeritud suvekuudele, kuid töötaja soovib kasutada puhkust näiteks aprillis, tuleb muuta puhkuste ajakava,“ selgitab Miller. Alternatiivina saab töötaja sellises olukorras kasutada tööandjaga kokkuleppel tasustamata puhkust.

Keskmine töötasu mõistliku aja eest
Miller toob välja, et oma olemuselt sarnaneb lisapuhkuse võimaldamine töölepingu seaduse paragrahvis 38 sätestatuga, mis ütleb, et põhjendatud töötakistuse korral ei saa tööandja keelduda mõistlikus ulatuses tasustatud vaba aja andmisest töötajale.

„Selle paragrahvi järgi peab tööandja maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, kui töötaja ei saa mõjuval põhjusel tööd teha. Näiteks kui töötaja või tema laps vajab vältimatut arstiabi või juhtub kodus veeavarii, mis vajab kohest likvideerimist,“ tõi Miller näiteid.

Sellistel juhtudel ei pea tööandja iga kord hindama lisapuhkuse võimaldamise põhjendatust, mis omakorda vähendab tööandja koormust.

Allikas:

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120381021/hea-teada-kuidas-pakkuda-tootajale-piiramatut-puhkust

Üksikasjad

Töötaja küsib: Mul on küsimus puhkepauside kohta - töötan tootmisettevõttes ja mul on füüsiliselt ja vaimselt raske töö. Kas see eeldaks päeva jooksul rohkem pause, kui 1x15 minutit ja lõuna 30 minutit?

Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:

Lisaks töölepingu seadusega ette nähtud tööpäevasisesele vaheajale, mida kutsutakse rahvakeeli lõunapausiks, on töötervishoiu ja tööohutuse seaduses teatud juhtudel ette nähtud ka tööaja hulka arvatavad vaheajad.

Tööandja peab töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 9 lõike 2 ja § 9(1) lõike 2 alusel võimaldama töötajale tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavad vaheajad. Vaheajad tuleb ette näha füüsilise ülekoormuse vältimiseks ja psühhosotsiaalsest ohutegurist tuleneva tervisekahjustuse ennetamiseks. See tähendab, et kui töö on füüsiliselt raske, sh sundasendis töötamine või vaimselt pingeline, peab töötaja saama kasutada tööaja hulka arvatavaid vaheaegu. Selliste vaheaegade eesmärk on töötaja töövõime taastamine ja ülekoormuse vältimine.

Vaheaegade sagedus ja kestus ei ole õigusaktidega kindlaks määratud. Vaheaegade andmisel tuleb lähtuda töökeskkonna riskianalüüsist, millest selgub, kas töös esineb mõni ohutegur, mis tingib vajaduse võimaldada tööaja hulka arvatavaid vaheaegu. Vaheaegade kestuse ja sageduse määrab tööandja, kuid see peab olema kooskõlas töös või töökeskkonnas esinevate riskidega ehk, mida raskem on töö, seda sagedasemaid puhkepause töötaja taastumiseks vajab. Oluline on arvesse võtta töötajate tagasisidet, et analüüsida töökeskkonda detailsemalt ning vajadusel vaadata töökorraldus üle ja seda muuta.

Levinud praktika on selline, kus töötaja saab iga kahetunnise töötamise järel pidada 10-15 minutit pausi. Raske füüsilise töö puhul, mis on ka vaimselt raske, ei ole enamasti üks 15-minutiline puhkepaus ja lõunapaus taastumiseks piisav.

Vaheaegu peab töötaja saama pidada sobivas puhkeruumis või selleks kohandatud ruumis, kus on seljatoega istmed. Selleks, et vaheajast oleks taastumisel kasu, peab töötaja saama puhkepausil eemalduda olukorrast, millest tal puhata on vaja.

Kui töötajad tunnevad, et vaheajad ei ole taastumiseks piisavad, siis soovitame esmalt pöörduda tööandja, näiteks töökeskkonnaspetsialisti või töökeskkonnavoliniku (töötajate esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes) poole.

Allikas:https://www.tooelu.ee/et/uudised/1524/kui-palju-pause-peab-raske-too-korral-tootajatele-voimaldama

Üksikasjad

Stebby eestvedamisel läbi viidud Baltikumiüleses uuringus selgus, et 88% vastanutest peavad oma heaolu töökohal sama oluliseks kui palka. Ligi 5000 vastajaga Baltikumi töökoha heaolu-uuring hindas esmakordselt regiooni töötajate hüvede ja ettevõtete tervisetoetuste olukorda ning tõi välja trende ja eelistusi, et tööandjad saaksid turu vajadustega paremini arvestada.

Tulemused tõid esile mitmeid erinevusi töökoha kultuuris ja ettevõtete hoiakus töötaja hüvedesse. Näiteks traditsioonilised hüved (firmaüritused ja tasuta suupisted) on kaotamas töötajate silmis tähtsust ning personaalsed hüved on töötajate seas kõrgelt hinnatud. 68% vastanutest peab paindlikku töökorraldust ja 57% tervisehüvitisi lausa hädavajalikuks.

Palk ja heaolu 

Uuringus selgub, et 82% töötajatest eelistaks heaoluprogrammidega töökohta kõrgemale palgale ning 77% heaolutoetusega töötajatest tunnevad end piisavalt tasustatuna. 48% vastanutest, kellel see puudub, end piisavalt tasustatuna ei tundnud. See trend püsib läbi kõigi palgatasemete, mis viitab, et heaoluprogrammid aitavad terviklikumalt tunnetada väärtust ja tasustamist, olenemata sissetuleku tasemest. Lisaks teatasid töötajad, kellel on ligipääs heaoluprogrammidele, 23% kõrgemast üldisest heaolust.

Samuti on suur seos värbamisel ja talentide hoidmisel ettevõtte kultuuriga. Ettevõtted, mis pakuvad igakülgseid tervisehüvitisi, saavad konkurentsieelise tipptalentide meelitamisel ja hoidmisel. Spetsialistide värbamisel on peamised heidutavad asjaolud toksiline ettevõttekultuur (92,1%), madal palk (90,9%) ja tervisekindlustuse või -hüvitiste puudumine (49,7%) ehk heaolu on värbamisel ja hoidmisel üks otsustav tegur.

Stebby personalijuht Laura Pukk sõnas, et uuringu tulemused näitavad üleüldiste trendide ja traditsioonide muutumist ning toovad välja valdkonna, millest tööandjad ei saa enam mööda vaadata. “Töötajal on positiivse mõjuga töö tegemiseks vaja ka sobivat keskkonda. Kui varem oli standardiks tore kontor ja ühisüritused, siis nüüdseks on läinud soovid nii füüsilise kui vaimse heaolu tasandil palju individuaalsemaks ning vajavad kõigiga arvestamist. Kui tööandjal on soov värvata parimaid ja hoida efektiivsus kõrge, siis peab arvestama ka personaalsete ja tervist edendavate hüvedega väljaspool palganumbrit,” lisas Pukk.

Nõutuim hüve on tervisekompensatsioon

Enim nõutud tervisega seotud toetus on tervisekompensatsioon — sellega seoses on Stebby enimkasutatud nende poolt, kellele kompensatsiooni pakutakse ning nõutuim nende seas, kelle tööandja tervisekompensatsiooni ei võimalda. Selle tugevuseks tuuakse välja laialdast valikut, kasutusmugavust, personaliseerimise võimalusi ja kulutõhusust. Tervisekompensatsioon on tõusev trend töötajate seas ehk selle olemasolul kasutab seda 70% töötajatest.

Kokku osales Baltimaade töökoha heaolu-uuringus 4959 tööealist inimest kolmest riigist ja 15 tegevusvaldkonnast. Küsitluses vastati 25 töötaja hüvedele ja heaolule suunatud küsimusele. Küsitluse analüüsi viis läbi Stebby.

Kogu uuringuga saab tutvuda siin.

Stebby on Baltikumi suurim heaoluteenuste platvorm, mida kasutavad tuhanded ettevõtted, et pakkuda töötajatele kompenseerimiseks laia valikut heaoluteenuseid ja tervisekindlustuse võimalust.

Allikas:https://business.stebby.ee/uuring/

  1. Mis muutub 1. septembril alaealise tööle võtmise puhul?
  2. Ettevõtluskonto- mida peaks sellega seoses teadma?
  3. Kaupmehed ei pea tänasest enam paberil ostutšekke väljastama. Mida sa teadma pead?
  4. Euroopa Liidu palgaläbipaistvuse määrus jõustub 2026. aastal: tööandjaid ootavad uued kohustused.