Artiklid
- Üksikasjad
Töötaja peab tööülesandeid täitma kokkulepitud töö tegemise kohas või kokkuleppe puudumisel tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud (ettevõtte juhtorgani asukoht), kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. Tavapäraselt lepitakse töö tegemise koht kokku. Oluline on rõhutada, et töö tegemise koha kokkulepe peab vastama tegelikkusele.
Töölepingu seaduse järgi viibib töötaja töölähetuses juhul, kui tööandja saadab ta tööülesandeid täitma tema tavapärasest ehk kokkulepitud töötamise kohast erinevasse kohta, sealhulgas nii Eesti-siseselt, so siseriiklikult kui ka välislähetusse.
Näiteks kui töölepingus on töötamise kohana märgitud, st kokku lepitud Tallinn ja töötaja saadetakse tööülesandeid täitma Pärnusse, on tegemist siseriikliku töölähetusega. Kui töö tegemise koht on Tallinna ja töötaja saadetakse tööülesandeid täitma Soome, siis on tegemist välislähetusega. Kui töölepingus on töötamise kohana märgitud välisriik (nt Soome, Norra), kus kogu aeg töötamine toimubki, siis seal viibimise aeg ei ole vaadeldav lähetusena.
Välislähetuse korral tuleb töötajale maksta välislähetuse päevaraha, mille alammäär on 22,37 eurot. Samuti on tööandjal kohustus tasuda kõik lähetusega seonduvad kulud (sõidukulud, majutuskulud ja muud lähetusülesandega seotud kulud, mida on ülesande täitmiseks vaja).
Tööandjal on ühepoolne õigus saata töötaja töölähetusse. Rasedat töötajat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul. Alaealise töötaja lähetusse saatmiseks on vajalik nii alaealise kui tema seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut.
https://www.ti.ee/valismaine-tootaja/lahetatud-tootajad-ja-renditoo/toolahetus
- Üksikasjad
Tööandja ei pea taotlema Tööinspektsioonilt luba alla 13-aastase noore tööle võtmiseks, kuid tööandjal on kohustus teha kümme tööpäeva enne 7–12aastase tööle asumist töötamise registrisse vastav kanne.
See erineb oluliselt täiskasvanu või juba 13-aastaseks saanud töötajast, kelle võib registrisse kanda ka tööle asumise päeval. Tööandjal on alaealise töötajaga (ehk alla 18aastase töötajaga) töölepingu sõlmimisel vajalik küsida tema seadusliku esindaja nõusolekut.
7–12-aastase lapse töölevõtmisel tuleb tööandjal kümme tööpäeva enne alaealise tööle asumist sisestada Tööinspektsiooni iseteeninduses alljärgnevad andmed:
Alaealise seadusliku esindaja nõusolek;
Alaealise töötingimused, sh tööaeg ja töökohustused;
Andmed koolikohustuslikkuse kohta.
Kindlasti tasuks juurde lisada kontaktisik, kellega inspektor saaks vajadusel ühendust võtta – see muudab menetluse sujuvamaks.
Loe edasi:
- Üksikasjad
Võidupühale eelnev tööpäev on kolme tunni võrra lühem
Tulenevalt töölepingu seaduse § 53 ja vastavalt pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 on pühapäeval, 22. juunil 2025 tööpäev lühendatud 3 tunni võrra.
23. juunile eelnevat tööpäeva on tööandja kohustatud lühendama kolme tunni võrra nii täis- kui osalise tööajaga töötajatele. Kui ettevõtte tegevusalast tulenevalt pole võimalik tööpäeva lühendada, peab tööandja saavutama töötajaga kokkuleppe, et ta töötaks riigipüha-eelsel päeval sama kaua kui tavaliselt.
Summeeritud tööajakava alusel tuleb tööaega lühendada vaid juhul, kui töötaja tõesti peab töötama pühale eelneval päeval. Neile, kes töötavad tööajakava alusel, tähendab see seda, et tööandja peab juba ajakava koostamisel lühendatud tööpäeva osas töötajatelt nõusoleku saama. Kui töötaja ei nõustu pühade-eelsel päeval töötama täistööpäeva, ei ole tööandjal õigus teda selleks sundida.
Kui töötaja on nõus tööpäeva lühendamata jätmisega ning ta töötab mittesummeeritud tööajaarvestuse alusel, loetakse need kolm tundi ületundideks. Summeeritud tööajaarvestusega töötamisel aga väheneb töötaja kalendaarne tööajanorm kolme tunni võrra. See, kas nende kolme tunni näol on tegemist ületunnitööga, selgub arvestusperioodi lõpus. Ületunnitöö hüvitatakse töötajale tasulise vaba ajaga või kokkuleppel 1,5kordse tasuna.
Esmaspäev, 23. juuni ja teisipäev, 24. juuni on riigipühad ning puhkepäevad
Olukorras, kus töötaja tööaeg langeb riigipühale, on tööandjal kohustus riigipühal töötatud tundide eest maksta töötajale 2kordset töötasu. Kokkuleppel võib riigipühal töötamise hüvitada ka tasulise vaba ajaga.
Samuti, kui töötaja peab tegema riigipühal ületunde, tuleb needki hüvitada, kas siis ületunnitööga võrdses ulatuses tasulise vaba aja andmisega või vastava kokkuleppe olemasolul rahas 1,5kordselt.
Rahvus- ja riigipühad, millele eelnevaid tööpäevi lühendatakse on uusaasta, Eesti Vabariigi aastapäev, võidupüha ja jõululaupäev.
https://rmp.geenius.ee/uudised/toooigus-uudised/22-juunil-on-luhendatud-toopaev/
- Üksikasjad
Iga inimene väärib turvalist töökeskkonda!
- Üksikasjad
Valveaeg ei ole puhkeaeg!
Töötaja ei saa olla esmaspäevast reedeni tööl ja siis veel nädalavahetusel valves.
Valveaeg on aeg, mil töötaja peab olema valmis tööandja korraldusel tööle asuma ning selle eest tuleb maksta tasu.
* Valveaja eest tuleb maksta vähemalt 1/10 töötasust.
* Kui töötaja valveaja jooksul reaalselt töötab, arvestatakse see tööajaks ja tasustatakse vastavalt.
* Ka valves olevatele töötajatele peab olema tagatud ette nähtud igapäevane ja iganädalane puhkeaeg.
Näiteks:
* Kui töötaja tööpäev kestab 8 tundi + 30 minutit pausi, saab talle samal päeval määrata veel kõige rohkem 4,5 tundi valveaega – mitte rohkem.
* Ka valveajad ei tohi võtta ära võimalust puhata 11 järjestikust tundi iga 24 tunni jooksul ja saada nädalas vähemalt 36 või 48 tundi järjestikku vaba.
Oluline on meeles pidada, et isegi kui töötaja ei pidanud valvesoleku ajal kordagi reageerima, on see siiski koormus, mis mõjutab töö- ja eraelu tasakaalu.
Allikas:
https://www.tooelu.ee/et/24/tooaeg?fbclid=IwY2xjawKs1P5leHRuA2FlbQIxMABicmlkETBsWXpGeGE0VmFGeXl4bVhoAR7aSRsE6J0z73gdZChTTXhW4lPm6nCYfX1k4l1RIyOzX20O0SfV2w4Wlh082g_aem_10Kq2rdW2exNrwp-yFfy0w#valveaeg
Lehekülg 1 / 1655
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee