Artiklid
- Üksikasjad
Ööl vastu 26. oktoobrit kell 4.00 keeratakse kella tunni võrra tagasi. Töötajatele, kes sügisesel kellakeeramise ööl tööd teevad, võib see tähendada ühe töötunni lisandumist. Lisandunud töötunni eest tuleb maksta täiendavat töötasu.
Töötajaid, kes töötavad esmaspäevast reedeni päevasel ajal, see ei mõjuta. Samuti ei muutu kuu üldine tööaeg. Kellakeeramine puudutab neid töötajaid, kes on ööl vastu pühapäeva tööl. See tähendab, et öövahetuses töötajatel tekiks justkui lisatund tavapärasele töövahetusele juurde.
Lisatunniga tuleks arvestada juba tööajakava koostamisel. Lisatund toob kaasa pikema tööpäeva. Oluline on tähele panna, et pikemas töövahetuses tuleb pooltel kokkuleppele jõuda ja töövahetuse pikkus ei tohi ületada 13 tundi. Kui kokkulepe puudub, on töötajal õigus töötada ettenähtud tunnid.
Allikas:https://rmp.geenius.ee/toooigus/too-ja-puhkeaeg/uleminek-talveajale-voib-tekitada-uletunnitoo/
- Üksikasjad
Elukestev õppimine on normaalsus ja ootus on, et ka tööandjad peavad olema seetõttu aina paindlikumad. Vaatame üle õppepuhkuse andmise ja tasustamise reeglid.
Õppepuhkuse taotlemisel täienduskoolitusel osalemiseks tuleb arvestada, et seda pakuks täienduskoolitusasutuse pidaja ehk teisisõnu tegevusluba või majandustegevusteadet omav ettevõte/organisatsioon. Majandustegevusteate või tegevusloa olemasolu saab kontrollida Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHISe) avalikus vaates avaneb uues vahekaardis.
Koolitused peavad põhinema õppekaval, mille täitmine ongi koolituse sisu. Seega tähendab koolitusel osalemine õppekavas kirjeldatud õppetöös (kontaktõpe, iseseisev töö, praktika) osalemist. Seejuures tuleb arvestada, et ka iseseisva töö vormis on võimalik koolitusel osaleda – asjaomast õppekava täita.
Selleks, et õppekava edukalt täita, on õppijal õigus võtta koolituses osalemiseks täiskasvanute koolituse seaduse avaneb uues vahekaardis alusel õppepuhkust. Viimast antakse koolitusasutuse teatise alusel kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Õppepuhkus ei ole seotud konkreetselt õppe- või eksamisessiooniga ning see võimaldab õppepuhkuse kasutamisel paindlikumalt lähtuda õppija vajadustest.
Tasemeõppega ja tööalaseks enesetäiendamiseks läbitud täienduskoolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale ja avalikule teenistujale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest. Tööalase enesetäiendamise vajadust hinnatakse tööst või ametikohast lähtuvalt. Kui õppepuhkust võetakse täienduskoolituseks, mille eesmärk ei ole tööalane enesetäiendamine, ei maksta töötajale nende päevade eest õppepuhkusetasu.
Tasemeõppe lõpetamiseks antakse täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva. Täiendava õppepuhkuse ajal makstakse töötajale või avalikule teenistujale töölepingu seaduse alusel kehtestatud töötasu alammäära alusel arvutatud õppepuhkusetasu. Kui töötaja on ühel korral lõpetamiseks õppepuhkust saanud, siis on õigus selle teistkordsest andmisest keelduda.
Tööandjal on võimalus õppepuhkust katkestada või edasi lükata juhul, kui on tegemist töökorraldusliku hädavajadusega.
Tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest, kui õppepuhkus langeb ainult puhkepäevadele. Samuti on tööandjal õigus keelduda õppepuhkuse andmisest akadeemilise puhkuse ajal, kui õpingud on peatunud.
Koolituse rahastamine
Sõltuvalt hariduseliigist on koolitus kas tasuta või tasuline.
Põhihariduse, üldkeskhariduse ja kutsehariduse omandamine riigi- või munitsipaalkutseõppeasutuses on kõigile soovijaile õppemaksuta. Kõrghariduse omandamine on tasuta, kuid osakoormusega õppes on see õppija jaoks enamasti tasuline. Osakoormusega saavad tasuta õppida koolis töötavad kõrgharidusega õpetajad, kellel puudub vajalik ainealane või pedagoogiline kvalifikatsioon.
Täienduskoolituse kursuste eest maksavad õppija või nende tööandja ise. Erandiks on koolitused, mis on finantseeritud Euroopa Liidu tõukefondide vahenditest, need on õppijale odavamad võrreldes teiste turul pakutavate koolitustega või koguni tasuta.
Juhul kui inimene maksab oma koolituse eest ise, on tal tulumaksuseaduse avaneb uues vahekaardis alusel õigus tulumaksusoodustusele koolituseks kulunud summa ulatuses:
kui koolituse läbiviijal on täienduskoolituse läbiviimiseks olemas tegevusluba või ta on selleks esitanud majandustegevusteate ning;
koolituse õppekava eesmärk on tasemeõppe õppekavas sisalduva või kutsestandardis kirjeldatud kutse-, ameti- või erialase kompetentsi saavutamine või keeleõpe.
Koolituskuluna ei käsitata AM-kategooria, A-kategooria, A1-alamkategooria, A2-alamkategooria, B-kategooria ega B1-alamkategooria mootorsõiduki juhi koolitusel osalemise eest tasutud kulusid.
Allikas: https://www.hm.ee/kutse-ja-taiskasvanuharidus/taiskasvanuharidus/oppepuhkus-ja-koolituse-rahastamine
- Üksikasjad
Vabariigi Valitsus kiitis tänasel istungil heaks töötukassa nõukogu ettepaneku, millega jäetakse töötuskindlustusmakse määr järgmiseks neljaks aastaks senisele tasemele ehk 2,4 protsendile, millest töötajad tasuvad 1,6 ja tööandjad 0,8 protsenti.
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul aitab tööjõumaksude madalal hoidmine parandada nii tööandjate konkurentsivõimet kui inimeste kindlustunnet. “Töötuskindlustus toetab tööotsijaid ajal, mil nad seda kõige enam vajavad. Senise maksemääraga jätkamine võimaldab töötukassal jätkata tööotsimise ajal hüvitise maksmist ja vajalike teenuste pakkumist ning samal ajal hoida maksukoormuse stabiilsena. See omakorda suurendab kodumajapidamiste kindlustunnet ja koos uuest aastast langeva maksukoormusega soodustab tarbimist ning elavdab majandust,” lisas Keldo.
Kui töötuskindlustusmakse määr on 2,4 protsenti, laekub prognoosi kohaselt töötuskindlustusmakseid 2026. aastal 344,6 miljonit eurot, 2027. aastal 362,5 miljonit eurot ning 2028. ja 2029. aastal vastavalt 379,5 miljonit eurot ja 396,5 miljonit eurot. Töötuskindlustusmakset makstakse seaduses ette nähtud summadelt: töötasult, palgalt ja muudelt töö eest makstud tasudelt.
2026. aasta algusest rakendub baasmääras töötuskindlustushüvitis, mis suurendab töötuskindlustuse kulusid (baasmääras töötuskindlustuse kulud koos sotsiaalmaksuga on umbes 40-43 miljonit eurot aastas). Töötukassa oodatav netovara väärtus on 2026. aasta lõpuks 577,8 miljonit eurot.
Tööturuteenuste (näiteks koolituste osutamiseks) ja tööturutoetuste maksmiseks on 2025. aastal kavas kanda nii kindlustatute kui tööandjate sihtfondist sihtkapitali 24,4 protsenti ehk kokku 79,5 miljonit eurot.
Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad kinnitati aastateks 2026-2029. Ettepaneku maksemäärade kohta teeb valitsusele töötukassa nõukogu.
Allikas: https://rmp.geenius.ee/uudised/toooigus-uudised/valitsus-jattis-tootuskindlustusmakse-maarad-senisele-tasemele/
- Üksikasjad
Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele peab tööandja tagama töötajatele nõuetele vastava kvaliteetse joogivee ja ühekordsed või pestavad jooginõud.
Küsimus: kas töötajatele joogivee ostmine ja joogiautomaadi rent on erisoodustus?
Vastus:
Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 11 lg 8 kohaselt peab tööandja tagama töötajatele nõuetele vastava kvaliteetse joogivee ja ühekordsed või pestavad jooginõud. Maksustamisel ei oma tähtsust, kas tööandja tagab joogivee voolava veega kraanist, väikeste pudelitega või veeanumatest, oluline on, et tegu on nõuetele vastava joogiveega.
Joogiveeks loetakse samuti looduslik mineraalvesi ja gaseeritud maitseta vesi. Küll aga ei arvata joogivee hulka maitsestatud vett, sest kvaliteetne joogivesi on maitseta, värvuseta ja lõhnata.
Seega töötajatele kvaliteetse joogivee tagamine ei ole erisoodustus, samuti nagu jooginõude soetaminegi vaid tegu on seadusest tuleneva tööandja kohustusega.
Joogivee automaadi rent, nagu ka kohviautomaadi rent, on ettevõtlusega seotud kulu ja maksustamisele ei kuulu.
Kuuma joogi automaatidest saadavad joogid:
- ON erisoodustus, kui joogi eest maksab tööandja;
- EI OLE erisoodustus, kui joogi eest maksvad töötajad ise.
- Uuri lisaks: Töötervishoiu kulutuste maksustamine
- Üksikasjad
Täiendav tulumaksutõus jääb ära. Tõusevad hoopis õpetajate, päästjate ning kultuuritöötajate palgad.
Valitsuse tänasel eelarveläbirääkimistel lepiti kokku, et majanduse ergutamiseks jääb ära plaanitud täiendav tulumaksutõus ning õpetajate, politseinike ja päästjate ning kultuuritöötajate palku tuleb tõsta.
Koos üldise tulumaksuvaba miinimumi taastamise ja tulumaksu 2-protsendise tõusu ärajätmisega alaneb maksukoormus ja riigil jääb majandusest haukamata ca 780 miljonit eurot. Eelarve näeb ette politseinike, päästjate, kultuuritöötajate ja õpetajate palgafondi kuni 10-protsendise kasvu. Ka pensionid kasvavad vastavalt kehtivale indeksile.
Majanduskasvu hoogustamiseks jääb nii ettevõtete kui füüsiliste isikute tulumaksu määraks 22 protsenti. Koos tulumaksuvaba miinimumi taastamisega väheneb Eesti maksukoormus 1,4 protsendipunkti: 36,6 protsendilt 35,2 protsendini.
Eelarves nähakse ette ka liharahastust teadus- arendustegevusele. Keskmine pension kasvab prognoosi kohaselt järgmisel aastal 5,4%, milleks riigieelarves on arvestatud 210 miljonit eurot.
Kaitsekulud kasvavad 2026. aasta eelarves vähemalt 5 protsendile SKP-st NATO kriteeriumite järgi. Kasv võrreldes 2025. aastaga on 844,5 miljonit eurot.
Valitsus plaanib järgmise aasta riigieelarve heaks kiita kolmapäeval, 24. septembril ning päev hiljem annab peaminister selle üle riigikogule.
Lehekülg 1 / 1660
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee