Vastab Mariko Vahula, Tööinspektsiooni juhtiv tööinspektor:

Igal aastal koostatakse Tööinspektsioonis valim ettevõtetest, keda on plaanis aasta jooksul kontrollida. Valimisse satuvad ettevõtted erinevate kriteeriumite alusel. Peamised kriteeriumid, mis on valimisse sattumise aluseks, on:

Riskipõhine valik
Valimisse satuvad eelkõige ettevõtted, mille tegevusala on kõrgema riskitasemega. See tähendab tegevusvaldkondi, kus juhtub enim raskeid või surmaga lõppenud tööõnnetusi, kus esineb enim kutsehaigestumisi ja tööst põhjustatud haigestumisi, on suurem tõenäosus sattuda tööalase ärakasutamise ohvriks ning esineb rohkem tervist kahjustavaid ohutegureid. Samuti võetakse arvesse varasemaid rikkumisi või tööõnnetuste statistikat. Suurem tõenäosus valimisse sattumiseks on ka siis, kui töövaidluste arv on suur.

Juhuvalik ehk ennetav eesmärk
Tööinspektsiooni kontroll ei tähenda alati, et ettevõttes esineb probleeme – järelevalvesse valitakse ettevõtted ka ennetavalt või juhuslikult, et saada ülevaade töötingimustest erinevates sektorites. Kontrollide eesmärk on tagada töötajatele ohutud töötingimused ning tõsta ka tööandjate teadlikkust ohutusest.

Sihtkontrollid
Tööinspektsioon viib igal aastal läbi sihtkontrolle, mis keskenduvad kindlale teemale – näiteks kõrgustes töötamisele, alaealistele töökeskkonnas või töövahenditele puidutööstuses jne. Eesmärgiks on suurendada nii töötajate kui tööandjate teadlikkust töökeskkonnas esinevatest ohtudest ning nende ärahoidmise võimalustest, samuti ka tööandjate aitamine ja nõustamine tervist hoidva töökeskkonna loomisel.

Vihjed ja kaebused
Ettevõte võib valimisse sattuda ka Tööinspektsiooni laekunud vihje tõttu. Kui Tööinspektsioonile teatatakse võimalikust seaduserikkumisest või ohuolukorrast töökeskkonnas, siis lähtudes rikkumise sisust või ohu tõsidusest, kavandatakse järelevalve.

Kokkuvõtteks
Ettevõtted satuvad Tööinspektsiooni valimisse eelkõige riskipõhise valiku, juhuvaliku, temaatiliste sihtkontrollide või vihjete kaudu. Kontrollide eesmärgiks ei ole ainult rikkumiste avastamine ja nende kõrvaldamine, vaid ennekõike tööandja ja töötajate abistamine. Kontrolli käigus juhitakse tähelepanu võimalikele puudustele ning antakse nõu, kuidas töökeskkonda parendada. Tulemuseks on turvalisem ja tervislikum töökeskkond, mis on kasulik nii töötajatele kui ka tööandjale.

Iga töötaja elu ja tervis on oluline ning seetõttu on ohutu ja turvalise töökeskkonna tagamine vajalik nii suures kui ka väikeses ettevõttes – iga inimelu on kulla hinnaga!

Allikas: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1626/mille-jargi-ettevotted-tooinspektsiooni-valimisse-satuvad

Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:

Üks viis töövaidluste lahendamiseks on kompromissi sõlmimine või lepitusmenetluse kasutamine.

Kompromiss tähendab, et töötaja ja tööandja teevad teineteise suhtes vastastikuseid järeleandmisi, et vaidlus lahendada. See võib seisneda näiteks selles, et tööandja maksab välja osa nõutud summast ning töötaja loobub osaliselt oma nõudest. Kompromiss võimaldab vaidlust kiiremini ja paindlikumalt lõpetada.    

Kompromissi sõlmimine on vabatahtlik. Keegi ei saa sundida töötajat või tööandjat kompromissi aktsepteerima. Kompromiss peab olema poolte vaba tahe. Seetõttu on mõistlik enne otsustamist hoolikalt läbi mõelda, kas kokkulepe tagab sobiva lahenduse.

Kompromiss võib olla mõistlik valik siis, kui on soov kiire lahendus leida ja on olemas valmisolek väikesteks järeleandmisteks, et saada kindlustunnet ja lõpetada vaidlus. Näiteks juhul, kui tööandja pakub osa nõudest kohe välja maksta või kui menetluse jätkamine oleks ajaliselt ja emotsionaalselt kulukas.

Töövaidluskomisjoni juhataja kinnitab kompromissi määrusega ja see on samasuguse jõuga nagu töövaidluskomisjoni otsus ning sellega on võimalik pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks.

Lepitusmenetlus on eraldi menetlusliik, mida saab kasutada töövaidluse lahendamiseks, kui mõlemad pooled on sellega nõus. Lepitusmenetlust viib läbi töövaidluskomisjoni juhataja, kelle ülesanne on aidata töötajal ja tööandjal omavahel kokkuleppele jõuda. Lepitusmenetlus erineb tavalisest töövaidluskomisjoni menetlusest selle poolest, et seal ei otsusta komisjon, kes on õigel või valel poolel, vaid juhataja vahendab arutelu ja aitab leida vastastikku sobiva lahenduse.

Lepitusmenetlus on lihtsam ja vähem formaalne kui tavamenetlus. Pooltel on võimalik juhataja juuresolekul selgitada oma seisukohti, esitada argumente ja teha ettepanekuid. Juhataja ei võta poolt, vaid aitab suunata arutelu konstruktiivsele teele. Kui pooled jõuavad kokkuleppele, sõlmitakse lepituskokkulepe, mille juhataja kinnitab. Selle kokkuleppega on ka võimalik pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks, kui üks pool oma lubadusi ei täida.

Kui kokkulepet ei saavutata, on avaldajal õigus pöörduda sama töövaidlusasja lahendamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse. Lepitusmenetlus sobib eelkõige olukordadesse, kus pooled on valmis rääkima ja kompromissi otsima, mitte vastanduma.

Kokkuvõtteks, kompromissi või lepitusmenetluse kasutamine ei ole kohustuslik, kuid see võib olla tõhus ja praktiline viis töövaidluse lahendamiseks, kui mõlemad pooled soovivad kiiret ja paindlikku tulemust.

Loe lähemalt Tööinspektsiooni kodulehelt: Lepitusmenetlus ja kompromissi sõlmimine | Tööinspektsioon

Allikas: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1624/millal-eelistada-toovaidluses-kompromissi-voi-lepitusmenetlust