Artiklid

Rahvusvaheline trend näitab, et organisatsioonid on hakanud aina enam mõtlema soolise tasakaalu teemadele. Asja tuumaks ei tohiks aga saada püüdlus omaette, vaid mitmekesisemad tiimid, kirjutab Andrus Hiiepuu.

Paari aasta pärast peaks Eestiski jõustuma Euroopa Liidu direktiiv, mis kohustab börsil noteeritud eraettevõtteid ja riigi äriühinguid arvestama juhatuses ja nõukogus soolist tasakaalu. Statistika järgi on meil kodumaal vähemalt börsiettevõtete juhtkondades naiste ja meeste osakaaluga kehvasti, oleme selle näitajaga EL-i tagareas.

Edasi loe: https://www.err.ee/1609486288/andrus-hiiepuu-soolise-tasakaalu-saavutamine-annab-strateegilise-eelise

Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul ei ole Eesti väliskaubanduse arengud pikalt kiita olnud ja kuna tarbimine on madal, ei kasva ka import ning augustikuised näitajad olid võrreldavad eelneva aasta nõrkade kuudega.

Statistikaameti andmetel vähenes 2024. aasta augustis võrreldes eelmise aasta sama ajaga kaupade eksport ühe protsendi jagu ja import kaheksa protsenti. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,5 miljardi euro eest ja imporditi üle 1,6 miljardi euro. Kaubavahetuse puudujääk oli 169 miljonit eurot, mis on 122 miljoni võrra väiksem kui aasta varem.

Kutsekoja konverentsil võtsid tippspetsialistid Eestist ja mujalt elukestva õppe võtmes luubi alla oskused ja nende väärtuse tööturul, oskuste taksonoomiad ning oskuste hindamise, aga ka tehisintellekti mõju oskustele. Selgeks sai, et arengud tööturul on inimesekeskse majanduse suunas ning enesehindamisel on õppimisele suur mõju. 

Septembris toimunud kahepäevase konverentsi „Elukestva õppe paradoksid – kas võidab see, kel on rohkem oskusi?“ salvestused, esinejate slaidid ning pildigalerii on leitavad konverentsi kodulehel https://konverents.kutsekoda.ee.

Edasi loe: https://www.koda.ee/et/uudised/vaata-jarele-kutsekoja-konverents-elukestva-oppe-paradoksid

Tervishoiutöötajate keskmine palk suurenes 2024. aastal kõikides suuremates ametigruppides, selgus tervise arengu instituudi (TAI) tehtud tervishoiutöötajate palgauuringust.

Arstide mediaankuupalk koos kõigi lisatasudega oli 2024. aasta märtsis 4557 eurot, õdedel ja ämmaemandatel 2409 eurot ning hooldajatel 1598 eurot, kasvades aastaga vastavalt 21, 17 ja 13 protsenti. Mediaankuupalga aastakasv kiirenes oluliselt ja seda enim arstidel.

Mediaan põhikuupalk oli arstidel 3598 eurot, õdedel ja ämmaemandatel 1920 eurot ja hooldajatel 1160 eurot, kasvades aastaga vastavalt 16, 10 ja viis protsenti.

 

Edasi loe https://majandus.postimees.ee/8112216/tervishoiutootajate-palk-suurenes-oluliselt

Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia saab sel aastal Alice Mikk, kes kaitses kevadel magistritöö TalTech majandusanalüüsi erialal teemal „Tööjõumaksudest kõrvalehoidumist ennustavad tegurid ettevõtte tasandil“. Mikku magistritöö eesmärk oli analüüsida erinevate ettevõtte finants- ja mittefinantsnäitajate seost tööjõumaksudest kõrvalehoidumise tõenäosusega.

Magistritöö teemavalik on ajendatud Mikku isiklikust huvist varimajanduse vastu. Maksudest kõrvalehoidumise uurimine selle majanduslike, sotsiaalsete ja eetiliste tagajärgede mõistmiseks on noore statistiku hinnangul ülioluline. „Probleem on paljude valitsuste jaoks kriitiline, kuna maksude tasumine või tasumata jätmine mõjutab väga tugevalt valitsussektori tulusid. Maksutulude vähenemise tagajärjel peab valitsussektor leidma alternatiivseid tuluallikaid avalike teenuste tagamiseks ning infrastruktuuri hoidmiseks ja arendamiseks või teatud teenuste pakkumisest loobuma,“ selgitas noor statistik.

Edasi loe:https://www.stat.ee/et/uudised/noore-statistiku-preemia-voitja-toojoumaksudest-hoiavad-enim-korvale-uhe-tootajaga-ettevotted