Artiklid

Töötaja küsib: Olen paar nädalat uues töökohas tööl olnud. Töötan tootmisettevõttes, kus sõidavad ka tõstukid. Kuna meil ei ole väga palju ruumi, siis olmeruumidesse minemiseks pean kõndima seal, kus tõstukid ka sõidavad. Tõstukid sõidavad päris kiiresti ja ma kardan, et nad ei pane mind tähele. Ma ei saa ka kuskilt mujalt minna, et tõstukitega mitte kokku puutuda. Kas võib nii olla, et inimesed kõnnivad ja tõstukid sõidavad samas kohas?

Milliseid oskusi tuleks tööturul konkurentsis püsimiseks omandada ja kuidas tulevikuks valmistuda? Statistikaameti koolituse uuring annab neile küsimustele vastused.

„Ettevõtjad on uuringus välja toonud töötajate oskused ja pädevused, mis on neile ettevõtte edasiseks arenguks lähiaastatel eriti olulised,“ selgitas statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika tiimijuht Terje Trasberg. 

Selgub, et Eesti ettevõtete jaoks on olulised järgmised töötajate oskused ja pädevused.

Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/3-oskust-mida-eesti-ettevotted-peavad-tootajate-juures-oluliseks

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele eelnõu, mis toob maksimaalse vanemahüvitise seniselt kolmekordselt keskmiselt palgalt kahekordsele ning seab esimest korda ülempiiri ajutistele töövõimetushüvitistele. Töötamise korral edaspidi vanemahüvitist ei vähendata. Ettepanek on pikendada ka sotsiaalkindlustusameti menetlustähtaegu.

„On oluline, et suudaksime enamikele lapsevanematele pakkuda nende varasema palgaga samaväärset hüvitist, kuid samal ajal peame toimetama riigi praeguste võimaluste piires. Kiirelt kasvanud keskmine palk on kergitanud vanemahüvitiste kulusid sedavõrd, et sotsiaaltoetuste ja hüvitiste jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja vanemahüvitise lagi tuua kahe keskmise palga tasemele,“ selgitas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Edasi loe: https://sm.ee/uudised/eelnou-uus-vanema-ja-haigushuvitiste-lagi-hakkab-kehtima-1-jaanuarist-2026

Tööga seotud seaduste selgus ja arusaadavus on iga töötaja põhivajadus, et kaitsta oma õigusi ja tagada endale õiglane kohtlemine töökohal. Eestis, kus ligikaudu 400 000 elanikku räägib vene keelt ja moodustab olulise osa tööjõust, on hädavajalik jätkata tööga seotud seaduste tõlkimist eesti keelest vene keelde. See mitte ainult ei paranda venekeelsete töötajate teadlikkust oma õigustest, vaid aitab ka ennetada töövaidlusi ning tõhusamalt töiseid konflikte lahendada.

Töösuhetes on töötaja sageli nõrgem osapool

Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Kaia Vask, kes on üle 20 aasta ametiühingu liikmeid nõustanud, kinnitab seda oma kogemusele tuginedes: „Olen jurist ning tean, et töölepingud ja seadused on tihti keerulised ja sisaldavad õiguslikku terminoloogiat, millest venekeelne töötaja ilma tõlketa aru ei saa.“

Edassi loe: https://eakl.ee/ametiuhingud-tooga-seotud-oigusaktide-tolkimisega-jatkamine-vene-keelde-kaitseb-tootajaid-tooandja-omavoli-eest

Valitsus peaks septembris kinnitama 2027. aastal jõustuva pensioniea tõusu ühe kuu võrra, eeldatavast elueast sõltuv uus pensionile mineku vanus oleks 65 aastat ja üks kuu, teatas Õhtuleht.

"Pensionile mineku vanus tuleb välja kuulutada kaks aastat ette. See tähendab, et 2027. aasta pensioniea peab valitsus ära otsustama juba sel aastal. Sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuhi Karin Veskimäe sõnul valmib vastav eelnõu septembris," kirjutas Õhtuleht kolmapäeval.

Edasi loe: https://www.err.ee/1609443314/pensioniiga-touseb-2027-aastal-uhe-kuu-vorra