Artiklid
- Üksikasjad
Tööportaali CV.ee tööturu monitooring näitab, et töötajate ootused rahaliste boonuste suhtes on kõrged – ligi viiendik töötajatest ootab oma töö eest rohkem kui 1000 euro suurust boonust, samas ettevõtete pakutavad boonused on oluliselt tagasihoidlikumad, jäädes enamasti vahemikku 100–200 eurot.
«Töötajad ootavad alati suuremat rahalist tasu oma töö ja pühendumise eest,» sõnas CV.ee turundusjuht Karla Oder. «Tööandjad peavad olema avatud ja selgitama, milliste tingimuste alusel boonuseid jagatakse. Selged kriteeriumid ja läbipaistev süsteem aitavad vältida arusaamatusi ning loovad töötajatele kindluse, et nende panust hinnatakse õiglaselt ja võrdselt, eriti kui tulemused on head ja ettevõttel läheb hästi. See aitab säilitada motivatsiooni ja hoida suhteid tööandjaga positiivsena.»
- Üksikasjad
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) teatas töötukassale, et koondab oma enam kui 700 töötajast 81 töötajat, suurkoondamise põhjuseks on RMK kulude järsk kokkuhoid.
RMK juhatuse esimees Mikk Marran ütles, et Riigimetsa Majandamise Keskus koostab 2025. aasta eelarvet, mille käigus võttis organisatsioon lähteülesande hoida selle aastaga võrreldes kokku kulusid suurusjärgus 10 protsenti.
Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/8105842/suurkoondamine-rmks-kaotab-too-sisuliselt-iga-kumnes-tootaja
- Üksikasjad
„Puhkus taastab jõu“ teavad ilmselt kõik, kes Tartu Inglisillale kinnitatud ladinakeelsele tekstile mõelnud. Peab seda aga nii palju olema?
Eelmine rahandusminister Mart Võrklaev sõnas pärast ametist lahkumist Delfile, et ühe kokkuhoiukohana võiks riik lasta ametnikel vähem puhata. Erasektoris näeb praegu seadus ette, et normtööaja korral peab saama puhkust 28 kalendripäeva. Kui aga minna riigi leivale, muutub järsku puhkusevajadus suuremaks. Üks keskmine ministeeriumiametnik saab taastada jõudu tervelt nädala kauem (riigipalgalistel on olenevalt lepingu vormist siiski mitu erinevat puhkuse pikkust).
Ei kõla ju ausalt? Ajal, mil aastaid on vedanud Eesti palgakasvu riigisektor, on see üks näide ebaõiglusest, mida ei peaks vaikimisi teadmiseks võtma. See on maksumaksjale otsene ja täiendav kulu.
Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120325667/juhtkiri-riigiametnik-ei-peaks-teiste-kulul-puhkama
- Üksikasjad
Kultuur ja ettevõtlus peavad omavahel lähenema, kuid mitte üksnes seeläbi, et eraettevõtted hakkavad suuremas mahus kultuuri toetama, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
“Meid on juba solidaarselt kärbitud,” seisis nädal tagasi Stenbocki maja ees piketeerinud näitlejate ja teiste teatritegijate suurel plakatil. Sellesama loosungi all toodi välja, kui nirult on aastate jooksul tõusnud kultuuritöötaja miinimumpalk, mida paljud teatritöötajad asjaosaliste kinnitusel teenivadki.
Edasi loe: https://www.aripaev.ee/juhtkiri/2024/10/01/aga-kustkohast-siis-saaks-raha-juurde-kultuuriinimesed
- Üksikasjad
Töötaja küsib: Masinaoperaatorina pean töötama mitmel erineval masinal. Nende juhtimisnuppude ja -kangide juures on mingid võõrkeelsed tekstid, millest ma aru ei saa. Enamuse nuppude otstarvet tean, sest kunagi tööle asudes mulle neid selgitati. Kuna masinaid, millel töötan, on mitu, kipub segamini minema, mida mingile nupule vajutamine kaasa toob. Samuti on masinatel kollased kleebised, millel on mulle arusaamatus keeles tekstid.
Lehekülg 5 / 1628
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee