Artiklid

Üksikasjad

Palgateemad pakuvad ühtviisi kõneainet ja tekitavad segadust mõistete ümber. Statistikaameti andmekool naaseb suvepuhkuselt ja tekitab segadust veel juurdegi! Vaatame otsa Eesti palgaredelile ja uurime, kui palju on neid, kes teenivad keskmisest palgast rohkem või vähem ja millist teadmist saame palgadetsiilidest?

Kuidas kogutakse Eesti elu puudutavaid andmed ja mida nendega tehakse? Kuidas saab rahvaloendusel kõik Eesti inimesed üles lugeda, kui minu ukse taga ei käinud keegi? Kuidas minu elu sellest paremaks muutub, kui SKP-d arvutatakse? Statistikaameti blogisari „Andmekool“ tutvustab ameti tööd ja statistika tegemist lähemalt!

Augusti lõpus lõi ajakirjanduses ja kommentaariumides laineid statistikaameti pressiteade, et Eesti keskmine brutokuupalk oli 2024. aasta teises kvartalis 2007 eurot. Arutleti selle üle, kas ja kui palju Eestis üldse on inimesi, kes teenivad üle 2000 euro kuus. Toodi ka välja, et palkade keskmist ajavad üles üksikud hästi kõrge palgaga töötajad, eelkõige poliitikud ja ametnikud.

Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/kui-paljud-inimesed-teenivad-minust-rohkem

Üksikasjad

Kui mõni nädal pole töötukassale tulnud ühtegi teadet kollektiivsetest koondamisest, siis september algas süngelt – suurkoondamistest teatasid kasiinofirma Studioworks ja Telia. Samuti teatasid eelmisel nädalal kollektiivsest koondamisest mitmed töötleva tööstuse ettevõtted.

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/8092672/masendav-tootukassale-tuleb-jarjepanu-teateid-kollektiivsetest-koondamistest

Üksikasjad
Tööinspektsioon avalikustas selle aasta alguses esmakordselt ettevõtete nimekirja, mida tööinspektor külastab. Selle eesmärk oli suurendada tööandjate teadlikkust ja ettevalmistust kontrollideks ning parandada üldist tööohutuse taset. Kuidas on see töökohti ja tööandjate suhtumist mõjutanud?

Tööinspektsioon tegi sel aastal avalikuks ligikaudu 4000 ettevõtte nime, kuhu aasta jooksul kontrollima minnakse. See on toonud märkimisväärseid muutusi Eesti töökeskkonnas. Näiteks on valimis olnud ettevõtetest tänaseks töökeskkonna riskianalüüsi koostanud 1334 ettevõtet, kel seda algselt ei olnud ehk kolmandik ettevõtetest. Kõige enam on riskianalüüse laekunud ettevõtetest, kes tegutsevad ehituses, kaubanduses, töötlevas tööstuses ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses.

Edasi loe: https://www.ti.ee/uudised/kuidas-tooinspektsiooni-valimi-avalikustamine-tookeskkondi-mojutanud

Üksikasjad

Kui raamatupidaja on andmesisestaja, siis raamatupidamise tegemiseks tuleks tööle võtta veel üks raamatupidaja. Aga efektiivsemat ja kvaliteetsemat teenust nii ei sünni, kui paberitöölt ei liiguta digimaailma, tõdeb auditivaldkonda liikunud endine raamatupidaja Kaie Moisa.

Audiitorid, tehes aastaaruande auditeid, näevad paraku ikka veel, kuidas raamatupidajad teevad jätkuvalt arutut ja ebaefektiivset käsitööd, pluss lisaks hulk valearveid, mida e-arveteid kasutades ei tekiks. Tulemusena on raamatupidaja väsinud ja mattunud mõttetu töö alla ehkki sellise töö saaksid ära teha masinad ja robotid.

https://www.raamatupidaja.ee/uudised/2024/09/10/kui-raamatupidaja-on-andmesisestaja-siis-on-see-raha-ja-ajutoo-raiskamine

Üksikasjad

Delfi küsis järele juuli lõpus ametisse asunud Kristen Michali valitsuse ministrite nõunike palgad. Täiskohaga töötavate nõunike mediaanpalk on 3500 eurot, lagi jõuab kätte 4200 euro juures.

Peaminister Kristen Michalit (Reformierakond) nõustab peaministrit sisepoliitilistes küsimustes Kätlin Atonen (RE), palk 3600 eurot, kommunikatsiooni valdkonnas Elisabeth Valdmann (RE), palk 3600 eurot

Edasi loe: https://www.delfi.ee/artikkel/120320895/tabel-ministrite-nounike-palgad-kuundivad-4000-euroni

  1. Kuidas tagada ohutus, kui tõstukid ja jalakäijad liiguvad samades tööruumides?
  2. 3 oskust, mida Eesti ettevõtted peavad töötajate juures oluliseks
  3. Ametiühingud: tööga seotud õigusaktide tõlkimisega jätkamine vene keelde kaitseb töötajaid tööandja omavoli eest
  4. Eelnõu: uus vanema- ja haigushüvitiste lagi hakkab kehtima 1. jaanuarist 2026