Tervishoiutöötajaid on kriitiliselt vähe ning personaliprobleeme pole võimalik kiiresti lahendada. On tõenäoline, et juba lähitulevikus ei pruugi teenuste kättesaadavus ja kvaliteet olla Eesti inimestele ootuspärane. Ometi on töötajad ja tööandjad kollektiivleppe osas eri meelt ning pöördusid menetluse alustamiseks riikliku lepitaja poole.
Eesti panustab tervishoidu 6,7% SKPst, see on ligi kolm protsenti vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Arenguseire Keskus prognoosib, et sama süsteemiga jätkates võib 2035. aastaks inimeste omaosalus kahekordistuda ning haigekassa eelarve 900 miljoni euroga miinusesse jõuda. Rahanappusest suurem probleem on aga tervishoiutöötajate vähesusest tekkinud kriis, millest on juba pikalt räägitud.
