Sõbrad, kes mu karjääripöördega kursis polnud, helistasid ja uurisid, kas olen mõne raske haiguse küüsi langenud. „Ei-ei, pole põhjust muretseda,“ vastasin muigega, „hakkasin lihtsalt õpetajaks. Päeval töiselt tubli-tragi, õhtul omadega täitsa läbi.“
