Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemiga seotud seadusemuudatuste ettepanekud. Esimeses etapis kehtestatakse isadele täiendav 30-päevane individuaalõigus vanemahüvitisele, muudetakse paindlikumaks vanemahüvitisega samaaegselt tulu teenimine ning võimaldatakse hüvitise saamise peatamine ja taasalustamine kolme aasta jooksul.
„Soovime, et peredel oleks rohkem võimalusi oma töö- ja pereelu planeerimisel ning peame oluliseks lapse eest hoolitsemise jagamist ema ja isa vahel,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Kehtiv vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteem on helde ja ainulaadne, kuid sellele on ette heidetud vähest paindlikkust – seda nüüd muutma hakkamegi. Teiste riikide kogemus näitab, et paindlikum süsteem motiveerib ka isasid rohkem laste kasvatamises osalema. Kui vanemal on aga võimalik lapse kõrvalt näiteks kodus töötada, on õiglane, kui ta saab seda muretult teha.“
Eelnõus välja pakutud muudatused:
* isal on võimalik jääda isapuhkusele senise 10 tööpäeva asemel 30 päevaks ning kasutada oma õigust emaga samal ajal või eraldi;
* isa täiendava vanemahüvitise saamise õigus ei sõltu isa eelnevast töösuhtest ega töötamise lepingulisest vormist;
* vanemahüvitise maksmist saab peatada ja jätkata vastavalt isiku soovile kuni lapse 3-aastaseks saamiseni;
* vanemahüvitise maksmise ajal on võimalik teenida töist tulu kuni pool vanemahüvitise ülempiirist ilma, et hüvitist vähendataks;
* senised lapsehooldustasu vahendid integreeritakse vanemahüvitise skeemi.
Sotsiaalkaitseministri sõnul on muudatuste rahastamiseks kavas raha ümber jaotada skeemisiseselt ning olulisi lisakulusid riigieelarvele ei kaasne. Isade täiendav vanemahüvitis ning vanemahüvitise vähendamise valemi muudatused kaetakse eelnõu kohaselt lapsehooldustasu ja isapuhkuse tasu integreerimisega uude skeemi. „Alam- ja keskmise palga kasvuga seoses tuleb arvestada, et ka kulutused vanemahüvitisele kasvavad aasta-aastalt. Samas loob uus süsteem paremad võimalused töö- ja pereelu ühitamiseks, mistõttu prognoosime, et lapsevanemate aktiivsus tööturul suureneb ning sellega kaasneb ka täiendav maksutulu,“ lisas Iva.
Kooskõlastamisele saadetud eelnõuga tehakse muudatusi kolmes seaduses: perehüvitiste, maksukorralduse ja töölepingu seadustes. Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele on kavas tänavu sügisel.
Muudatused on kavandatud jõustuma etapiviisi kuni lõpliku rakendumiseni 2020. aastal. Ülejäänud seadusemuudatuste väljatöötamist, mis hõlmavad rasedus- ja sünnituspuhkust ja lapsepuhkust ning nendega seotud hüvitisi, jätkatakse lähikuudel.
