Reet Pärgma
reporter
Värske kohtulahend näitab, et kokkuleppe sõlmimine töötaja põhjustatud kahjude hüvitamiseks on ohtlik tee, kuna töötajal on võimalus sellest hiljem vabaneda. Kindlam viis kahjude hüvitamiseks on pöörduda kohe vastava nõudega töövaidluskomisjoni või kohtusse.
Eversheds Sutherland Ots&Co partneri Rando Maisvee sõnul on hiljutise Riigikohtu otsuse kohaselt töötaja põhjustatud kahju hüvitamise kokkuleppe sõlmimine piiratud.
„Kohtulahendist järeldub, et kehtiva töölepingu seaduse kohaselt ei saa töötajaga kokku leppida tema tekitatud kahju tasumises ega ka maksegraafikus olukorras, kus tööleping veel kehtib. Kokkulepet kahjude hüvitamiseks saab sõlmida vaid pärast töölepingu lõppemist, paraku näitab reaalne elu, et töötajaga on väga keeruline sellist kokkulepet sõlmida,“ täpsustas Maisvee.
Kõnealuses vaidluses seletas töötaja, et andis tuttavale kätte kauba ilma, et viimane oleks selle eest maksnud. Seejärel lõpetati tööleping poolte kokkuleppel, allkirjastati võlatunnistus, võla ajatamise kokkulepe ja töötaja andis nõusoleku võla lõpparvest kinnipidamiseks.
Kohtumenetluses väitis aga töötaja, et kokkulepete sõlmimise päeval saabusid tema kabinetti neli juhatuse liiget, teatasid puudujäägist ja nõudsid kriminaalmenetluse algatamise ähvardusel kokkuleppe allkirjastamist. Maisvee lisas, et kohtu hinnangul osutus võlatunnistus tühiseks, kuivõrd tegemist on töölepingu seaduses sätestatust halvemate tingimustega.
Rando Maisvee hinnangul on Riigikohtu värske lahend järjekordseks näiteks sellest, kuidas kehtiv töölepingu seadus kaitseb töötajat vanast formalistlikust seadusest tõhusamalt. Nii järeldub vana seaduse alusel antud Riigikohtu lahendist, et töölepingu lõpetamisel sõlmitav kokkulepe nõuetest loobumise kohta ei ole töölepingu osa ja sellele ei laiene töölepingu seadusest tulenevad piirangud, sisuliselt tähendab see, et vana seaduse alusel sai kahju hüvitamise kokkuleppeid sõlmida, aga enam ei saa.
Tööandjad peaks arvesse võtma, et
Tööandjad peaks arvesse võtma, et
•Piiratud on kahju kokkuleppeline hüvitamine.
•Kahju saab kokkuleppeliselt hüvitada kui leping sõlmitakse pärast töölepingu lõppemist, paraku reaalses elus on väga keeruline töötajaga sellist kokkulepet sõlmida.
•Kahju saab kokkuleppeliselt hüvitada kui enne kahju tekkimist on sõlmitud seaduse nõuetele vastav varalise vastutuse leping, mille alusel tasutakse töötajale muuhulgas hüvitist.
•Viivist saab töötajalt nõuda vaid seaduses sätestatud määras, milleks hetkel on 8% aastas.
•Töölepingu seadus ei luba Riigikohtu hinnangul tööandjal nõuda töötajalt sissenõudmiskulude hüvitamist, mistõttu on tööandjad ka siin kehvemas olukorras.
