Toimetas: Aive Mõttus,
Maaleht
CV Keskuse värske küsitlus näitab, et täiesti „mustalt“ töötavate inimeste osakaal on mulluselt 10,86 protsendilt langenud 6,12 protsendini.
„CV Keskus on ümbrikupalga-teemalist küsitlust läbi viinud juba seitse aastat ning mitte kunagi pole ümbrikupalga saajate arv olnud nii väike kui tänavu,“ ütles CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.
„Kindlasti on oma roll selles maksu- ja tolliameti jõulisel tegevusel, et ümbrikupalkade osakaal on jõudnud märkimisväärselt madalale tasemele, kuid ka üha rohkem Eesti töövõtjaid mõistavad „musta“ töötasuga seotud riske. Probleemseks on praegusel ajal noorem generatsioon, kellel oleks hädasti tarvis finantsharidust, mis ei looks tööturule sisenemisel illusioone ning hoiaks neid eemale ka ümbrikupalgast.“
Et ümbrikupalgad olid kasvanud eelmiseks aastaks suureks probleemiks, näitab Auväärti sõnul ka Eesti Konjunktuuriinstituudi 2015. aasta varimajanduse uuring, millest selgus, et ümbrikupalga pooldajate hulk lausa kahekordistus. Kui 2014. aastal pooldas ümbrikupalga maksmist 7% töötajatest, siis aastal 2015 kasvas toetajate arv juba 15%-ni.
Värske uuringu tulemused näitavad, et varimajanduse vastane võitlus toob pikemas plaanis siiski soovitud tulemusi ning möödunud aasta hüppeline ümbrikupalk oli pigem ajutine nähtus, tulenedes peamiselt osalise ümbrikupalga kasvust.
Auväärt lisas, et ümbrikupalga saajaid leidub enim toitlustuse, mehaanika ja tehnika, ehituse ja kinnisvara, transpordi ja logistika valdkondades, kus üle 15% vastanutest väitis, et on saanud ümbrikupalka.
„Kõige vähem on ümbrikupalga saajaid finants-, koolituse-, riigi- ja avaliku halduse ning turundusvaldkondades,“ lausus Henry Auväärt.
Aasta ümbrikupalga osakaal (sh osaline ümbrikupalk) %
2016 12,24
2015 31,04
2014 20,36
2013 24,92
2012 26,05
2011 25,23
2010 29,80
