Liina Valdre
ärileht.ee
Kuigi töötamise registri kasutuselevõtt on aastaga oluliselt leevendanud mustalt töötamise probleemi, siis maksu- ja tolliameti enda statistika näitab, et osalise ümbrikupalga maksmine on jätkuv murekoht.
"Olukorda on oluliselt parandanud töötamise registri kasutuselevõtt, mille tulemusel on töötasu deklareeritud suurele hulgale töötajatele, kes varem maksuameti andmetel üldse töötasu ei saanud," kommenteeris ameti kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendik.
Eelmisel aastal said suuresti töötamise registreerimise kohustuse mõjul esmakordselt ametlikku sissetulekut 21 000 varem ümbrikupalka saanud inimest. Numbrist on juba maha arvatud alla 21-aastased või värsked koolilõpetajad, keda võiks lugeda esmakordselt tööjõuturule sisenejateks.
Kuigi esmapilgul on asi justkui ilus - töötamise register tõi deklaratsioonidele töötajaid, kes varasemalt võisid töötasu saada täies mahus niiöelda ümbrikus, kuid jätkuv probleem on siiski osalise ümbrikupalga maksmine. See tähendab, et osa palka makstakse ametlikult ja osa niiöelda ümbrikus.
Maksuameti senine statistika näitab, et lisandunud töötajate keskmine palk jääb oluliselt kogu tegevusala keskmisele palgale. Näiteks ehituse tegevusala keskmine kuupalk 2015. aasta kümne kuu andmetel oli 939 eurot, samas maksuameti vaatluse käigus tuvastatud töötamise registris registreerimata ning vaatluse järel tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonile lisandunud töötajate palk aga umbes kaks korda väiksem ehk 479 eurot.
Toidu ja joogi serveerimise tegevusalal oli see vahe 220 eurot, jaekaubanduses 330 eurot ning maismaaveonduses näiteks suisa 410 eurot.
Seoses sellega on maksuamet tänavu 10 kuuga läbi viinud 262 kontrolli, millest 234 juhul said kahtlused kinnitust. Kokku tehti deklaratsioonide parandusi või määrati maksudena tasumiseks 4,1 miljonit eurot. Eelmisel aastal viidi läbi 674 kontrolli, millest tulemuse andis 424 ja nendega määrat juurde makse või tehti deklaratsioonide parandusi 2,73 miljoni euro ulatuses.
Lemendiku sõnul peitub ümbrikupalkade vähendamise võti kõikide osapoolte koostöös ja huvis ebaausat konkurentsi vähendada. "Kõik osapooled, kellele me töötamise registriga lisandunud töötajate väljamaksete statistikat näitame, saavad aru, et selliste palkadega tegelikult tööjõudu ei värvata. Seni kuni tööandjad või töötajad seda avalikult ei tunnista, siis jäävadki ametlikud palgatasemed paraku sinna, kus nad on," lisas ta.
Lemendik leiab, et see teeb aga liiga neile, kes pingutavad ausalt ning siin on mõtteainet ka tarbijatele, tehingupartneritele ja teistele, et kas nad tahavad ebaausat tegevust toetada.
