Kaire Saarep
Noorte hääl
Kas plaanid tööle minna või juba töötad? Ka tuleviku tarbeks jagab Noorte Hääl sinuga erinevaid situatsioone ning aitab Sul oma õiguste eest seista.
"Läksin mai alguses tööle ühte riidepoodi. Ma töötan täiskoormusega 12 tundi päevas ja 4-6 päeva nädalas. Mai kuu töötundide arv tuli 192, mis on rohkem kui täistunnid, kuid ületunnitasu ei makstud. Ülemus ütles, et ületunnitasu ei pea maksma, sest mul ei teki arvestusperioodi jooksul ületunde. Kuidas see arvestus käib ja kas tõesti on normaalne, et teen üle 30 ületunni ja selle eest lisatasu ei saa?"
Teie ülemus vihjas ilmselt neljakuulisele arvestuperioodile (§46). Summeeritud tööaja korral nagu Teil, kus tööaeg jaguneb ebavõrdselt, võib juht määrata arvestusperioodiks kuni 4 kuud. See tähendab seda, et töötunnid liidetakse nelja kuu jooksul kokku ning siis selgub, kas töötaja on teinud ületunnitööd või ei ole.
Näiteks täistööaja korral on mai täistundide arv on 160, juunis 160h, juulis 184h, augustis 160h. Seega kui mai algusest augusti lõpuni tehakse rohkem kui 664 töötundi, siis ületunnid tuleb tasustada 1,5 kordselt (§ 44 lõige 6 ja 7). Kui tehakse aga alla 664 töötunni, siis tuleb tasuda keskmise palgaga ka need tunnid, mis 664 tunnist puudu jäid (§35). Mis kuul arvestusperiood algab ja lõpeb võib igas ettevõttes erinev olla, seega tuleks see juhilt järgi uurida. Samuti võib arvestusperiood olla lühem.
Lisaks tuleb mainida, et ületundide tegemine eeldab igal korral eraldi kokkulepet, sest ületunnitöö ei saa olla planeeritud (§44 lõige 1) ning ületunnitöö tegemisest võib keelduda.
Teie mainitud graafiku puhul tekib kahtlus, kas jälgitakse töö- ja puhkeaeja norme. Neid vaata eelmisest artiklist!
