Kaire Saarep
Noorte hääl
Noor, kes sa töötad või plaanid tööle minna, tea oma õiguseid ja oska nende eest võidelda!
"Töötan kohas, kus töö toimub graafiku alusel. Tööandja küll küsib vabade päevade soove, kuid enamasti ei arvesta nendega. Graafik saab tihti valmis alles kuu viimasel päeval. Samuti on väga palju graafiku muudatusi, millest tööandja annab teada telefoniteel. Ta helistab eelmisel päeval või isegi sama päeva hommikul ning teatab, et täna on vaja tööle tulla. See segab oluliselt eraelu korraldamist. Ühtegi linnast väljasõitu ei saa organiseerida. Eriti teeb murelikuks sama olukorra kordumine suvel, sest sooviks paariks päevaks maale sõita või paar päeva järve ääres veeta, kuid selline graafik ei luba ühtegi 2-3-päevast reisi ette võtta. Kas tööandja peab arvestama töötaja vabade päevade sooviga ning lubama vähemalt 2-3 päeva järjest vabaks võtta ilma, et ma peaksin oma puhkusepäevi kasutama?"
Kõigepealt tekib mul küsimus, kas tööandja arvestab töö-ja puhkeaja seadusega? Kui eeldada, et töötaja töötab täiskoormusega, siis peab töötajale olema tagatud iga 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega. Seejuures 24-tunnist ajavahemikku loetakse tööaja algusest (§51 lõige 1). Summeeritud tööaja arvestuse korral tuleb töötajale iga seitsmepäevase ajavahemeiku jooksul tagada 36 tundi järjestikust puhkeaega (§52).
Arvestades igakuist täistööaja normi (2015. aastal olenevalt kuust 149-184 h/kuus) võiks eeldada, et 2-3 vaba päeva järjest summeeritud tööaja korral on võimalik. Tekib küsimus, kas graafikusse kirjutatakse sisse ületunnid. Ületundide tegemine eeldab igal korral eraldi kokkulepet, sest ületunnitöö ei saa olla planeeritud (§44 lõige 1). Kui tegemist on alaealisega, siis sellisel juhul on ületunnitöö kokkulepe tühine, s.t alaealisel ei lubatud ületunnitööd teha. (§44 lõige 2)
Töölepingu seaduse §6 lõige 6 kohustab tööandjat teavitama töötajat kirjalikult tööajakava teatavaks tegemise tingimused s.t, mis perioodi kohta graafik koostatakse, tööajakavast etteteatamise aeg. Töötajale tööajakava teatavaks tegemise tingimuste koostamisel tuleb lähtuda hea usu põhimõttest. Kui vana töölepingu seadus sätestas etteteatamise tähtajaks 5 päeva, siis uus töölepinguseadus eeldab töötaja ja tööandja vahelist kokkulepet.
1-päevast etteteatamise aega võiks mõistlikuks pidada vastavalt hea usu põhimõttele ainult erandjuhtudel nagu näiteks ettevõttega seotud erandlike ettenägematute ajutiste asjaolude tõttu (näiteks vahetustega tööl ei ilmu töötaja õigel ajal tööle ja töö tegemine ei tohi kahjude tekkimise ohus katkeda). See ei saa kindlasti olla tavapärane ja rutiinne graafiku koostamise kord.
Loe rohkem SIIT http://raagimeparagrahvidest.blogspot.com/!
