Liina Valdre
ärileht.ee
Eestis on tööandja kulutused tööjõule Euroopa Liidu keskmisest oluliselt väiksemad, kuid nende kasv on viimastel aastatel olnud ELi keskmisest kiirem.
Tööjõukulude suurus ja komponentide osatähtsus on liikmesriigiti väga erinev, selgub statistikaameti blogist.
Eurostati andmetel oli 2014. aastal 10 ja enama töötajaga ettevõtetes (välja arvatud põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusala) keskmine tööjõukulu Euroopa Liidus 24,6 eurot ja euroalal 29,2 eurot tunnis.
Tööjõukulud tunnis olid kõige kõrgemad Taanis (40,3 eurot) ning kõige madalamad Bulgaarias (3,8 eurot). Eestis oli vastav näitaja 9,8 eurot tunnis, mis on EL keskmisest 2,5 korda väiksem. Lähiriikide võrdluses olid Eesti tööandja kulutused tööjõule tunnis 1,5 korda suuremad kui Lätis ja Leedus, kuid kolm korda väiksemad kui Soomes.
Aastatel 2004–2008 kasvasid Eesti tööandjate kulutused töötajatele tunnis EL keskmisest kiiremini (näiteks 2007. aastal kasvasid tööjõukulud tunnis eelmise aastaga võrreldes ligi 20 protsenti), siis järgnes paariaastane langusperiood.
Alates 2011. aastast on tööjõukulud näidanud taas kiiret kasvu. 2014. aastal võrreldes eelmise aastaga oli Eesti tööjõukulude kasv tunnis euroala kiireim ja ulatus 6,6 protsendini.
Millest tööjõukulud koosnevad?
Tööjõukulu on kogu kulu, mida tööandja teeb töötajale ning mis jaguneb otsesteks ja kaudseteks kuludeks.
Eestis tööjõukuludest moodustavad otsesed kulud 73,3 protsenti ja kaudsed kulud 26,7 protsenti.
Eesti otsesed kulud jagunevad:
- tasu tegelikult töötatud aja eest (otsene töötasu, lisatasud ja toetused) – 66% kogu kuludest;
- tasu mittetöötatud aja eest (tasud puhkuse, riigipühade ja muude vabade päevade eest) – 6,6 protsenti kogu kuludest;
-mitterahaline (loonus-) tasu (tasu tootena või teenusena, ametiautod, tööandja eluruumid jne) – 0,7 protsenti kogu kuludest.
Eesti kaudsed (mittepalgalised) kulud jagunevad:
- kohustuslikud, leppekohased ja vabatahtlikud sotsiaalkindlustusmaksed – 25,2 protsenti kogu kuludest;
- hüvitised ja sotsiaaltoetused – 0,6 protsenti kogu kuludest;
- tööalase koolituse kulud – 0,6 protsent kogu kuludest;
- tööjõu värbamise ja tööriietuse kulud – 0,4 protsenti kogu kuludest.
Euroopa Liidu liikmesriikides erineb kaudsete kulude osatähtsus märkimisväärselt. Kõige suurema osa kaudsetest kuludest moodustavad Euroopa Liidu liikmesriikides (välja arvatud Taani) riiklikud sotsiaalkindlustusmaksed, mis moodustavad ELis keskmiselt 17 protsenti kogu tööjõukuludest (Eestis vastavalt 25 protsenti).
Eurostati metoodika kohaselt kaudsed kulud = tööandjate sotsiaalkindlustusmaksed + tööalase koolituse kulud + tööjõu värbamise ja tööriietuse kulud + muud tööandja makstavad tasud – tööandjale makstavad toetused.
Ettevõtlussektoris maksid Eesti tööandjad 2014. aastal brutotöötasu 100 euro pealt täiendavalt 36 eurot kaudseid kulusid. Eestis olid kaudsed kulud Euroopa Liidu keskmisest (32 eurot) kõrgemad.
Kõige kõrgemaid kaudseid kulusid maksti 100 euro pealt Prantsusmaal (49 eurot) ja Rootsis (47 eurot) ning kõige madalamaid Maltas (9 eurot). Peamised kaudsete kulude komponendid EL-s on tööandja (kohustuslikud) sotsiaalkindlustusmaksed, kulutused töötaja pensioniskeemidele ja haigushüvitistele.Eestis on tööandja kulutused tööjõule Euroopa Liidu keskmisest oluliselt väiksemad, kuid nende kasv on viimastel aastatel olnud ELi keskmisest kiirem.
Tööjõukulude suurus ja komponentide osatähtsus on liikmesriigiti väga erinev, selgub statistikaameti blogist.
Eurostati andmetel oli 2014. aastal 10 ja enama töötajaga ettevõtetes (välja arvatud põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusala) keskmine tööjõukulu Euroopa Liidus 24,6 eurot ja euroalal 29,2 eurot tunnis.
Tööjõukulud tunnis olid kõige kõrgemad Taanis (40,3 eurot) ning kõige madalamad Bulgaarias (3,8 eurot). Eestis oli vastav näitaja 9,8 eurot tunnis, mis on EL keskmisest 2,5 korda väiksem. Lähiriikide võrdluses olid Eesti tööandja kulutused tööjõule tunnis 1,5 korda suuremad kui Lätis ja Leedus, kuid kolm korda väiksemad kui Soomes.
Aastatel 2004–2008 kasvasid Eesti tööandjate kulutused töötajatele tunnis EL keskmisest kiiremini (näiteks 2007. aastal kasvasid tööjõukulud tunnis eelmise aastaga võrreldes ligi 20 protsenti), siis järgnes paariaastane langusperiood.
Alates 2011. aastast on tööjõukulud näidanud taas kiiret kasvu. 2014. aastal võrreldes eelmise aastaga oli Eesti tööjõukulude kasv tunnis euroala kiireim ja ulatus 6,6 protsendini.
Millest tööjõukulud koosnevad?
Tööjõukulu on kogu kulu, mida tööandja teeb töötajale ning mis jaguneb otsesteks ja kaudseteks kuludeks.
Eestis tööjõukuludest moodustavad otsesed kulud 73,3 protsenti ja kaudsed kulud 26,7 protsenti.
Eesti otsesed kulud jagunevad:
- tasu tegelikult töötatud aja eest (otsene töötasu, lisatasud ja toetused) – 66% kogu kuludest;
- tasu mittetöötatud aja eest (tasud puhkuse, riigipühade ja muude vabade päevade eest) – 6,6 protsenti kogu kuludest;
-mitterahaline (loonus-) tasu (tasu tootena või teenusena, ametiautod, tööandja eluruumid jne) – 0,7 protsenti kogu kuludest.
Eesti kaudsed (mittepalgalised) kulud jagunevad:
- kohustuslikud, leppekohased ja vabatahtlikud sotsiaalkindlustusmaksed – 25,2 protsenti kogu kuludest;
- hüvitised ja sotsiaaltoetused – 0,6 protsenti kogu kuludest;
- tööalase koolituse kulud – 0,6 protsent kogu kuludest;
- tööjõu värbamise ja tööriietuse kulud – 0,4 protsenti kogu kuludest.
Euroopa Liidu liikmesriikides erineb kaudsete kulude osatähtsus märkimisväärselt. Kõige suurema osa kaudsetest kuludest moodustavad Euroopa Liidu liikmesriikides (välja arvatud Taani) riiklikud sotsiaalkindlustusmaksed, mis moodustavad ELis keskmiselt 17 protsenti kogu tööjõukuludest (Eestis vastavalt 25 protsenti).
Eurostati metoodika kohaselt kaudsed kulud = tööandjate sotsiaalkindlustusmaksed + tööalase koolituse kulud + tööjõu värbamise ja tööriietuse kulud + muud tööandja makstavad tasud – tööandjale makstavad toetused.
Ettevõtlussektoris maksid Eesti tööandjad 2014. aastal brutotöötasu 100 euro pealt täiendavalt 36 eurot kaudseid kulusid. Eestis olid kaudsed kulud Euroopa Liidu keskmisest (32 eurot) kõrgemad.
Kõige kõrgemaid kaudseid kulusid maksti 100 euro pealt Prantsusmaal (49 eurot) ja Rootsis (47 eurot) ning kõige madalamaid Maltas (9 eurot). Peamised kaudsete kulude komponendid EL-s on tööandja (kohustuslikud) sotsiaalkindlustusmaksed, kulutused töötaja pensioniskeemidele ja haigushüvitistele.
