Sotsiaalministeerium
Alates 1. jaanuarist 2016 hakatakse inimeste töövõimetust hindama uue metoodika järgi, samuti aidatakse vähenenud töövõimega inimestel tööd leida.
Eestis on üle 100 000 töövõimetuspensionäri, samas töövõimereformi ajakavasse lülituvad nad järk-järgult. Veel aasta aega ei juhtu midagi, tähtsaim kuupäev on 1. jaanuar 2016.
Sellest alates hakatakse uue metoodika alusel hindama neid, kellele varem pole püsivat töövõimetust määratud ehk uusi taotlejaid.
Aega poolteist aastat
Sama aasta 1. juulist hakatakse hindama töövõimet ka nendel, kelle püsiva töövõimetuse tähtajad sotsiaalkindlustusametis lõpevad. Inimesed liiguvad uude süsteemi järk-järgult vastavalt neile sotsiaalkindlustusameti määratud püsiva töövõimetuse tähtaegade lõppemisele.
Vähenenud töövõimega inimestele hakkab teenuseid osutama töötukassa. Puuduva töövõimega inimestele osutab elukvaliteeti tõstvaid sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid sotsiaalkindlustusamet.
Praegustel töövõimetuspensionäridel hakatakse töövõimet hindama alles 1. juulist 2016 (mitte seaduse jõustumise hetkest 1.01.2016).
Seega need inimesed, kelle püsiva töövõimetuse tähtaeg lõpeb veel 2016. aasta esimesel poolaastal (s.o kuni 30.06.2016), peavad korduvekspertiisi taotlemiseks endiselt pöörduma sotsiaalkindlustusametisse. Kui aga püsiva töövõimetuse tähtaeg lõpeb pärast 1.07.2016, tuleb töövõime hindamiseks esitada taotlus töötukassasse.
Tähtajatult määratud püsiva töövõimetusega inimesi uuesti hindama ei hakata. Neile maksab sotsiaalkindlustusamet jätkuvalt töövõimetuspensioni kuni vanaduspensionieani. Nad võivad pöörduda töötukassasse töövõime hindamiseks, aga ka töö leidmisel abi saamiseks, kui nad soovivad. Samas mingit kohustust neil tööd otsida ei ole ning töövõimetuspensioni maksmisel aktiivsusnõudeid neile ei rakendata.
Meetmed tööandjale
Puuetega inimestele makstakse endiselt puuetega inimeste sotsiaaltoetusi. Kui inimene läheb tööle, lisandub sissetulekuna töötasu. Aga uue metoodika kohast töövõimehindamist ja tööalast rehabilitatsiooni hakatakse pakkuma alates 1.01.2016.
Tööandjatele ei ole tehtud kohustuseks võtta tööle teatud protsent töövõimekaoga inimesi. Arvestama peab ka seda, et tööjõupuudus meil üha suureneb ning tööealiste inimeste arvu vähenemise ning vananeva rahvastiku tingimustes on kõik inimesed tööturul vajalikud ja nõutud.
Juba praegu on meetmeid, mis soodustavad vähenenud töövõimega inimeste töölevõtmist ja töötamise jätkamist. Näiteks soodustused sotsiaalmaksu maksmisel (tööandjal on võimalik vähenenud töövõimega inimese töötasult maksta sotsiaalmaksu vastavalt tegelikult makstud palgale, kui töötasu on alla kuu alammäära). Samuti maksab riik tööandja eest sotsiaalmaksu kuni sotsiaalmaksu kuumäärani. Osalise töövõimega inimese töölevõtmist soodustab ka tööruumide ja -vahendite kohandamise kulu hüvitamine tööandjale, pikaajalise töötu töölevõtmisel kuue kuu jooksul makstav palgatoetus jne.
Töövõimereformi rakendamisel (alates 2016. aastast) on kavas tööandjale maksta vähenenud töövõimega inimese – kes on kuus kuud olnud töötuna arvel – töölevõtmise korral palgatoetust kuni 12 kuud. Samuti on kavas tööandjate nõustamine ja koolituse pakkumine vähenenud töövõimega inimeste töötamisega seonduvates küsimustes. Juba praegu saavad tööandjad koolitust Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusest.
Sotsiaalhoolekande seaduse alusel korraldavad kohalikud omavalitsused (KOV) sotsiaal-transpordi teenust. Riik on planeerinud ELi 2014+ rahast 12 miljoniga toetada sotsiaaltranspordi võrgustike kujunemist ja transporditeenuse kättesaadavust.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstakse töötamise toetust, mida saab kasutada ka transpordikulude katteks.
Sotsiaaltranspordi teenus
Juhul kui kohalik omavalitsus ei taga sotsiaaltranspordi teenust, võib abi olla ka tööleasumise toetusest, mida töötukassa hakkab maksma 2016. aastast. Toetust on kavas maksta 12 kuu jooksul tööleasumisest.
Ka töölkäivatel puuetega inimestel on võimalik saada nii riiklikke kui ka omavalitsuste teenuseid ja toetusi – riiklikke teenuseid nagu näiteks abivahendid või rehabilitatsioon, KOVi teenuseid nagu sotsiaal-transport, isiklik abistaja jne.
Euroopa Sotsiaalfondist on ette nähtud summad, mis toetavad omavalitsusi sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel. Näiteks on 46 miljonit eurot mõeldud lastehoiuteenusele, sh puudega lapse hoiule ja 12 miljonit kodude kohandamiseks.
Veel on vaja välja töötada ligikaudu 50 rakendusakti.
Töövõime hindamine muutub
- Töövõime hindamise tulemusel on inimene:
a) töövõimeline;
b) osaliselt töövõimeline (toetus 180 €);
c) puuduva töövõimega (toetus 320 €).
- Töövõimetoetus on suurem kui praegune keskmine töövõimetuspension. Osalise või puuduva töövõimega inimestele, kelle töövõimetuspension oli suurem kui uus töövõimetoetus, makstakse töövõimetoetust nende senise pensioni suuruses. Küll aga on tingimuseks see, et püsiv töövõimetus oli enne määratud tähtajaga vähemalt kaks aastat.
- Töötamise korral hakatakse töövõimetoetust vähendama. Sissetulekupiiriks, millest alates toetust vähendatakse, on 960.30 eurot. Toetust vähendatakse tempos 1:2. Näiteks kui töötasu on 1000 eurot, siis sissetulekupiir on ületatud 40 euroga (näites ümardatult 1000 – 960 = 40). Nii vähendatakse toetust 20 euro võrra.
- Toetust ei maksta (toetus läheb nulli), kui sissetulek on 1280 eurot. Vähendamine puuetega inimeste toetusi ei puuduta, neid makstakse endistel alustel ja suuruses.
Allikas: sotsiaalministeerium
