Viljandimaa veidi rohkem kui poole tuhande vanemahüvitise saaja seas on isasid 20, neist omakorda üheksa on viljandlased.
Üheks neist tarmukatest lapsehoolduspuhkusele jäänud meestest on Viljandi kultuuriakadeemia kultuurhariduse osakonna juhataja Allan Kährik. Tema sõnul on väga mõnus lapsega kodus olla.
«Kui ette aimata une- ja söögiajad ja neid ennetada, on väga normaalne toimetada,» rääkis ta ning lisas, et varsti tulevad lapsel hambad. «Siis on selge, et paar nädalat on paha aeg ja palavik.»
Aina enam isasid
Sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuhi Kristel Abeli ütlemist mööda on vanemahüvitise saajate koguhulk Eestis vähenenud, kuid hüvitist saavate isade arv kasvanud.
«Statistikat vaadates võib järeldada küll, et isade vanemahüvitisele jäämine on muutunud populaarsemaks,» nentis ta ja tõi näite, et kui 2012. aasta jaanuaris oli hüvitise saajate seas 996 meest, siis tänavu juulis oli neid 1164. Vahepeal on arv visalt kogukamaks rühkinud.
Allan Kährik rääkis, et nad olid naisega hoolikalt kaalunud, kumb puhkusele jääb. «Selle valiku taga on mitu põhjust,» selgitas ta. Esimese hooga tõi ta välja soovi jälgida lapse kasvamist ning selle, et tal pole varasemast niisugust kogemust. «Lisaks sellele kavatsen puhkuse ajal õppida ning nii on mul palju rohkem aega lugeda ja koos lapsega pilli mängida,» jätkas Kährik.
See aga ei tähenda, et doktorikraadi omandav isa jääks töötamisest täielikult eemale. Õppe korraldusliku poolega ta tegelda ei kavatse, kuid mõnd kursust aastas siiski loeb. «Selleks, et mõned asjad ära teha ja kätt soojas hoida,» põhjendas ta.
Abeli sõnul võib vanemahüvitise saamise ajal töötada, ent kui ühes kuus saadud tulu ületab määra, milleks tänavu on 320 eurot, vähendatakse selle kuu hüvitist. Kui teenitu nimetatud määra ületab, peab lapsevanem sellest sotsiaalkindlustusametile teatama. Kährik ütles, et kuna tal on vähe loenguid, pole tal vaja ametit informeerida.
Ameti teavitamine
Kristel Abel märkis, et kuigi 1. juulist käivitus töötamise register, kust sotsiaalkindlustusamet saab töötamise kohta infot, laekuvad sotsiaalmaksuandmed maksu- ja tolliametist ajalise nihkega. «Nii võib tekkida olukord, kus vanemahüvitise enammakse avastatakse hiljem ning inimene peab tagasi maksma suure summa.»
Inimesel, kes oma kindlat kuupalka teab, soovitas Abel sellest ikkagi kohe ametile teada anda, et niisuguseid olukordi vältida.
Tema sõnul ei maksta vanemahüvitist inimese sissetuleku suurendamiseks, vaid selleks, et eelmise aasta keskmine sissetulek säiliks. Lisaks jõustus käesoleva aasta algul uus vanemahüvitise ümberarvutamise valem, mis peaks motiveerima vanemat hoidma sidet tööturuga.
«Seadusemuudatuse eesmärk on muuta valemit nii, et hüvitise saaja kogusissetulek ei väheneks võrreldes ajaga, mil ta lisatulu pole teeninud.»
Lapse isal on õigus vanemahüvitisele, kui laps on saanud 70 päeva vanuseks. Peres saab korraga lapsehoolduspuhkusel olla üks vanem.
Siim Piirak, reporter
