Katre Pilvinski
Tarkvaraarenduse sektor on suurenenud ja kui vaadata tööjõusurvet, on tööd palju ja tuleb üha juurde, märkis Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu juht Jüri Jõema.
„Üldiselt on tarkvarasektor kasvanud. Vaadates majanduskriisi olukorda, siis sektor on sellest hästi välja tulnud,” nentis Jõema. Tema sõnul on tarkvaraarendajate töö efektiivsus kasvanud ja tarkvaraarendajate palgakasv olnud viimastel aastatel infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni (IKT) sektori kiireim. „Eriti suur oli palgasurve eelmisel aastal,” sõnas ta.
Siiski on tunda ka survet sektori edasiseks kasvamiseks. „Kui vaadata tööjõusurvet, on tööd tegelikult palju ja tuleb üha juurde, eriti kui ka uued Euroopa Liidu tõukefondid lahti lähevad. Inimesi on väga palju vaja – 2020. aastani 6000–17 000. Tööjõu värbamiseks kavatsetakse kasutada eri meetmeid: tasemekoolitust, ümberõppeid, välismaa tippspetsialistide palkamist väga kõrgel tasemel või siis välismaalaste kasutamist välismaal,” rääkis Jõema.
Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori finantsaruannete analüüsi järgi kasvas sektori müügitulu 2009.–2012. aastal kaks korda, olles 2012. aastal 3,3 miljardit eurot. Eesti IKT-sektori eksport suurenes samal ajal viis korda ja eksporditulu osakaal kogu IKT-sektori müügitulus 23%-lt 64%-le. Tarkvaraettevõtete kasumlikkus kasvas 13%-lt 18%-le.
Üks kuni üheksa töötajat
IKT-sektori kiireim müügitulu suurenemine on viimastel aastatel tulnud ühe kuni üheksa töötajaga tarkvaraettevõtetest.
Liit on oma visioonis püstitanud eesmärgi kahekordistada 2020. aastaks infotehnoloogiasektori töötajate arv ja saavutada maailmas usaldusväärsete infoühiskonnateenuste kasutamise vallas juhtpositsioon. Riigi tasandil nähakse suurimat kasvupotentsiaali tarkvara valdkonnas.
