Agne Narusk
Riik ei nulli enam kogu lapsevanema teenistust, mis ületab hüvitise määra piiri.
Aasta algus tõi hea uudise neile, kes kavatsevad vanemahüvitise saamise ajal lisa teenida. Kui eelmisel aastal arvestati üle 290 euro ulatunud teenistus vanemahüvitisest maha, siis nüüd jääb kodus lapse kõrvalt töötavale vanemale kätte tunduvalt rohkem raha.
Kehtima hakkas reegel, mille kohaselt vähendatakse iga kahe üle hüvitise määra teenitud euro kohta hüvitist ühe euro võrra. Hüvitise määr on sel aastal 320 eurot. 2013. aastal oli piir 290 eurot, selle summa ületanud töötasu võrra vähenes kohe ka vanemahüvitis.
Uus kord kaotas ka piiri, millest rohkem teenides võeti hüvitis üldse ära.
Nüüd säilitatakse alati vähemalt pool isikule määratud hüvitisest. Samuti ei vähendata seda alla hüvitise määra suuruse summa. Seega saab vanemahüvitise saaja igal juhul vähemalt 320 eurot, olgu näiteks ühekordse projekti juhtimise eest makstud tasu kui tahes suur.
Rahas võidab igal juhul
Oletame, et noorele emale või isale on vanemahüvitiseks määratud kuus 800 eurot (brutosumma). Tööandja pakub talle kuuks ajaks kodust tööd ja ta teenib 400 eurot. Kuna summa ületab selleks aastaks kehtestatud hüvitise määra 320 eurot, siis seaduskuuleka kodanikuna teavitab hüvitise saaja sellest sotsiaalkindlustusametit (kes saab tegelikult tema pealt makstud töisest sotsiaalmaksust teada ka maksu- ja tolliametilt). Ametnikud võtavad aluseks valemi, mille järgi lahutatakse hüvitisest hüvitise määra ületav tuluosa ja jagatakse kahega. Sel kuul on siis tubli lapsevanema vanemahüvitis 800 – 40 = 760 eurot. 400-eurose töötasu puhul kaotatakse seega 40 eurot.
Varasema valemi puhul näeks lugu aga välja nii: uus hüvitis = (määratud hüvitis + tulu – hüvitise määr) / 1,2 – (tulu – hüvitise määr) ehk eelnimetatud juhul
(800 + 400 – 320) / 1,2 – (400 – 320) = 880 / 1,2 – 80 = 653,33 eurot. Kaotus on 400-eurose töötasu korral 147 eurot.
Niisiis tasub töötegemine sel aastal end igal juhul ära.
Kõikidele hüvitise määra ületavatele tulu saajatele rakendatakse sama valemit, selgitas sotsiaalkindlustusameti pensionide ja toetuste osakonna juhtivspetsialist Silver Tigane. On ka erandeid, mil hüvitist ei vähendata, näiteks siis, kui õigel ajal saamata jäänud töötasu makstakse välja juba lapsehoolduspuhkusel olevale töötajale.
Naised ja mehed, hüvitis ja töö
••2013. aasta novembri seisuga oli Eestis 18 632 vanemahüvitise saajat, näitavad sotsiaalkindlustusameti andmed.
••Neist 1464 ehk 7,9% sai samal ajal ka sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu ehk tegi tööd. Tulu saajatest oli omakorda 74% neid, kelle teenistus jäi vanemahüvitise määra piiridesse ja 26% neid, kelle tulu selle määra ületas.
••Töötegijatest 1040 olid naised, 424 mehed.
••Vanemahüvitise tänavune määr on 320 eurot kuus. Niisugust vanemahüvitist makstakse vanemale, kellel eelmisel kalendriaastal polnud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu (nt mittetöötanud õppurid).
••Vanemahüvitise ülempiir on sel aastal 2378,25 eurot kuus, see on üle-eelmise aasta keskmise kuutulu kolmekordne suurus. Eelmisel aastal oli ülempiir 2243,19 eurot.
••Suurimat võimalikku vanemahüvitist maksti läinud aasta eelviimasel kuul 677 inimesele.
••Just suurima vanemahüvitise saajate seas on kõige suurem isade osakaal – 19,4%. Kõige vähem on isasid kuupalga alammääras ja hüvitise määras makstava vanemahüvitise saajate hulgas – vastavalt 0,7% ja 0,9%.
