Toimetaja: Aive Mõttus
Lugeja küsib:
Töötan täiskohaga turvafirmas, graafiku alusel. 2014. a jaanuari töögraafiku kättesaamisel oli mul töötundideks pandud 160, kuigi jaanuaris on normtunde 176. Tööandja ei selgitanud, miks on mul töötunde vähem kui normtunde. Millised on minu õigused sellises olukorras?
Vastab Tööinspektsiooni peajurist Kairit Ehala:
Täistööajaga töötajale tuleb tagada kalendaarsete tööpäevade arvestuse järgi igas kalendrikuus vastava arvu töötundide ulatuses tööd.
Summeeritud tööaja arvestuse korral võib tööaeg jaotuda ebaühtlaselt kogu arvestusperioodi jooksul ja võimalikud puudu (või üle) jäänud tunnid selguvad alles arvestusperioodi lõpus. Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötajale arvutatakse ja makstakse töötasu tööaja põhiselt (tunnitasuna), siis summeeritud tööaja arvestuse korral makstakse töötajale töötasu vastavalt töötatud tundidele. Kui arvestusperioodi lõpuks on ületunde, hüvitatakse need 0,5-kordselt (kuna ühekordselt on need juba hüvitatud) või tasulise vaba ajaga. Kui ilmneb, et töötajal on tekkinud alatunde, siis hüvitatakse need vastavalt töölepingu seaduse (edaspidi TLS) §-le 35. TLS § 35 kohaselt tuleb töötajale keskmist töötasu maksta alati, kui töötamine on takistatud tööandjast tuleneval põhjusel ning töötaja on sel ajal töötamiseks võimeline ja töö tegemiseks valmis ning ei põhjustanud ise oma käitumisega tööseisakut/alatundide tekkimist.
Seega, kui tööandja on töötaja tööaega planeerinud selliselt, et töötajal on nt sel kuul kalendaarsest tööajanormist (nn normtunnid) vähem tunde (summeeritud tööaja puhul võib töötaja tööaeg arvestusperioodis kõikuda), siis tuleb töötajale töötatud tundide eest maksta kokkulepitud töötasu ja kui arvestusperioodi lõpus selgub, et tekkisid alatunnid, siis peab tööandja need hüvitama makstes töötajale keskmist töötasu.
