Andrus Järve
ärileht.ee
Ettevõttepension on päästerõngaks meie pensionisüsteemile ja ainsaks võimaluseks töötajatel tunda end tulevikus rikka eurooplasena, kirjutab arvamusartiklis Andrus Järve.
Hiljutisel (19.11.2013) riigikogu sotsiaalkomisjoni avalikul istungil arutati pensionisüsteemi olukorda ja tehti tagasivaatavalt kokkuvõtteid arengutest, mis puudutab kõiki tööealisi ning enamgi vanemaealisi eestimaalasi. Käsitleti kõiki meie sambaid ning tõdeti, et kuigi meie pensionisüsteem on hea, vajab süsteem pidevat seiret ja riigi arengutega kaasaskäimist. Nii on probleemiks üha kasvav pensioniealiste arv ning vanemaealiste vähene hõivatus tööturul. Leiti, et hea süsteem on selline, mis areneb paremuse poole ja rahuldab aina enamate eestimaalaste vajadusi. Tõdeti, et kriisi ajal toimunu on kahandanud usaldust süsteemi vastu ning III samba (vabatahtlik) eesmärkidest on kaugenetud. Samuti leiti, et III sambale lisatud uus (2012) võimalus, tööandja kaudu rahastamine, ei ole toimima hakanud ning vajab remonti.
Võimalust rahastada III samba makseid tööandja poolt on hakatud nimetama tööandjapensioniks. Jah, III samba võimalus võiks jääda üheks ettevõttepensioni võimaluseks, kuid mitte olemasoleval kujul. Mujal maailmas on sarnane ettevõttepensioni süsteem toiminud aastakümneid, millel on oma eesmärk ja seda toetav seadusandlus, mis aitab eesmärgki võimalikult hästi saavutada. Tavaliselt on ettevõttepensioni käivitavaks mootoriks riikide soosivad maksusoodustused, mis aitavad tööandjatel selle pensionisüsteemi osa populariseerida. Samuti on riikides, kus ettevõttepension toimib, erinevaid võimalusi, mis rikastab süsteemi ja aitab jõuda võimalikult paljude töövõtjate usalduseni.
Ettevõtluskeskkonna potentsiaali pole aga ära kasutatud Eesti pensionisüsteemi arengus, kuna tööandjapensioni taga pole ühtegi motivaatorit, mis seda toetaks. Ettevõtluse võime kaasa rääkida pensionisüsteemi arengus on meil alatähtsustatud, seega ka kasutamata on potentsiaal, mis toetaks süsteemi märkimisväärselt. Tööandjapensioni integreerimine ja selle lisamine pensionisüsteemi ei ole pelgalt veel üks rahastamisvõimalus pensioniteks, vaid see peaks olema hästi läbi mõeldud motiveeriv süsteem, mis edendab ettevõtlust ja annab lisaväärtust kogu majandusele. Et ettevõttepension/tööandjapension toimiks eesmärgipäraselt, tuleks defineerida selle olemus, milleks on: tööandjalt töötajale suunatud pikaajaline rahaliste vahendite akumuleerimise süsteem, millega püütakse kompenseerida töötaja panust ettevõttesse pensioniikka jõudmisel, et säilitada tema sotsiaalne ja finantsiline kindlustatus. Selline vabatahtlik süsteem saab toimida ainult siis, kui motiveeritud on kolm osapoolt: tööandja, töövõtja ja riik. Motivaatorid selles süsteemis peaksid olema lihtsalt mõistetavad ja läbipaistvad, et süsteem töötaks maksimaalse efektiivsusega.
Kui ettevõtja saab soodustingimustel investeerida oma töötajatesse, alandades seeläbi tööjõukulusid, on võimeline kindlustama ettevõttele tähtsaima - inimkapitali, motiveerima ja inspireerima töötajaid pikaajalises perspektiivis, luues seeläbi tugevama, jätkusuutlikuma ja konkurentsivõimelisema ettevõtte, võib lugeda eesmärgi täidetuks.
Kui töötaja tunneb, et tema tööandja panustab oluliselt tema tulevikku ja teeb seda pikaajalise strateegiaga ning loob seeläbi motivatsioonisüsteemi, mis on suunatud igale ettevõtte tasandile, annab töötaja ettevõttele enam.
Kui riik teab, et ettevõtja hakkab restruktureerima oma investeeringuid näiteks mittevajaliku kinnisvara asemel inimkapitali ja maksutulu seeläbi ei vähene oluliselt, et ettevõtlus hoogustub ja tekivad uued töökohad, et tulevikus saab vähendada riiklike pensionite osatähtsust riigi eelarves, et III samba aktiivsus tõuseb oluliselt, et tulevikus hakkab ettevõttepensionilt laekuv tulumaks suurenema, et eestimaalane ei kipu kergekäeliselt välismaale tulevikku kindlustama ning et ühiskonnaliige on pensionisüsteemist teadlikum ja paistab särasilmsem, võiks hinnata, et tööandjapension täidab oma funktsiooni.
Need tööandjapensioni positiivsed mõjutegurid võimaldavad parendada meie pensionisüsteemi, kuid selleks on vaja kindlakäelist, üksmeelset ja asjatundlikku poliitilist tahet. Kui teame, et lühemas perspektiivis jääb osa ettevõttepensioni kaudu reinvesteeritud mahtudest Eesti majandusse ja pikemas perspektiivis laekub enamus tulemist Eestisse tagasi, oleme väga tõenäoliselt tulevikus 5 kõige paremini toimiva pensionisüsteemiga riigi hulgas.
Seega peaks ettevõttepension/tööandjapension olema ka sisuliselt pensionisüsteemi ja ettevõtluskeskkonna osa ning seda soodustavad motivaatorid lihtsasti arusaadavad kõigile selle osalistele.
