Töölepinguliste suhete ümarlaual tõdesid ametkonnad, et kõige paremaks meetmeks vähendamaks pettusi töösuhetes, on töötajate ja tööandjate teadlikkuse kasv töölepingu sõlmimise kasust ja vajalikkusest.
Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-vanatalu sõnul ilmneb töövaidluskomisjonidesse jõudnud pöördumistest, et valdav osa vaidlusi saab alguse vormistamata jäänud töösuhtest või siis valedel alustel töölepingulistest suhetest. “Inimeste vähene teadlikkus oma õigustest ja kohustustest lihtsustab pettusi töösuhetes. Kõige lihtsamaks mooduseks töösuhteid parendada, on vormistada kõik kokkulepped kirjalikult,” ütles Meeli Miidla-Vanatalu. Ta rõhutas, et vormistatud töölepingud on kasulikud ka tööandjale, et kaitsta end töötajate kahjunõuete, tekitatud kahju või põhjendamatute töötasunõuete eest.
Ümarlaual tutvustatud turuülese töötajate registreerimisnõude kehtestamine ja registri kasutuselevõtt aitab ametkondade esindajate hinnangul kaasa töösuhete korrastamisele, ent sellest ei saa võluvitsa kõikide probleemide lahendamiseks. Ametkondade ja liitude esindajad märkisid, et töölepingulised suhted on eeskätt kultuuri küsimus.
Maksu- ja tolliameti esindaja Raivo Piiritalo rääkis tendentsist, et “mustalt” äriajavatest ja probleemsetest ettevõtetest lähevad head töötajad ära korralike tööandjate juurde. “Tööleping on seega ka konkurentsieeliseks ning võimaluseks parimad töötajad oma valdkonnast endale saada,” märkis Piiritalo. „Korrektsed töösuhted seaksid ka hangetel osalejad võrdsesse olukorda. Paljud seaduskuulekad ja kõiki makse tasuvate ettevõtete esindajad on väitnud, et ei suuda konkureerida ettevõtetega, kes eelise saavutamiseks hangetel optimeerivad maksudega,” sõnas Piiritalo. “Registri kasutuselevõtt aitaks olukorda selgust tuua.”
Tööinspektsiooni esindaja sõnul on järjest sagedasem olukord, kus ka töötaja ise varjab oma ebakorrektseid töösuhteid. Sotsiaalkindlustusameti esindaja sõnul unustavad töötajad “musta” palgaga nõustudes, et jäädakse ilma palju suurematest sotsiaalsetest garantiidest. “On olukordi, kus tööõnnetuse järgselt on hüvitis olematu, sest tööandja kas pole sotsiaalmakse tasunud või teinud seda vaid miinimumpalgalt.” Ta lisas, et tänane “unelm” 1000 eurot nö puhtalt kätte jätab inimese hätta pensionipõlves, kus riiklik pension, mis on paljudel ainuke pensionisammas, on maksude mittelaekumise tõttu olematu.
Eile lepingulistele töösuhetele pühendatud ümarlaual osalesid Tööinspektsiooni, Sotsiaalministeeriumi, Töötukassa, Haigekassa, Sotsiaalkindlustusameti, Tööandjate Keskliidu, Ametiühingute Keskliidu ja Maksu- ja tolliameti esindajad. Ümarlaud korraldati ESF programmi „Tööga soetud terviseriskide vähendamine ja töösuhete kvaliteedi parandamine 2010 – 2014“ raames, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond.
Lisainfo:
Sander Sõõrumaa
Teabeosakonna avalike suhete peaspetsialist
Tööinspektsioon
Tel 5699 2324
