Toimetaja: Aive Mõttus
Lugeja küsib: Kas tööandjal on õigus töölepingusse kokkuleppena märkida, et töötaja teeb vajadusel ületunnitööd?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Anne Pärnat:
Töölepingu seadus § 44 tulenevalt on ületunnitööks üle kokkulepitud tööaja töötamine, mida tehakse kas poolte kokkuleppel või tööandja ühepoolsel nõudmisel, kui see on põhjendatud erakorralise ja ajutise olukorraga, millest tulenevalt on vajalik töötaja viivitamatu panus.
Töötaja peab teadma kokkulepitud tööaega, mil ta on kohustatud tööülesandeid täitma, selles lepitakse kokku töölepingus. Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida nii täistööajas kui osalises tööajas. Täistööajaks on 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase vahemiku kohta. Kaheksatunnisest tööpäevast ja 40-tunnisest töönädalast lühemas tööajas kokku leppimisel on tegemist osalise tööajaga. Kokkuleppe puudumise korral eeldatakse, et töötaja töötab täistööajaga. Ületunnitöö on kokkulepitud tööaega ületav töö olenemata sellest, kas töötaja töötab täistööajaga või osalise tööajaga.
Summeeritud tööaja arvestuse korral võib töötaja töötada küll nädalas rohkem kui 40 tundi, kuid tööandja on kohustatud järgima töölepingu seadusest tulenevaid tööaja piiranguid.
Ületunnitöö tegemine nõuab üldjuhul pooltevahelist kokkulepet. Seadus ei näe ette kokkuleppe vormi, seega on poolte otsustada, kas soovitakse ületunnitööga nõustumine fikseerida kirjalikult või suuliselt. Kuid ületunnitöö ei saa olla ette planeeritud, ületunnitöö olemusest tulenevalt on tööandjal ja töötajal vaja ületunnitöö tegemises iga kord eraldi kokkulepe saavutada. Töötaja ja tööandja ei saa töölepingu sõlmimisel kokku leppida üldises klauslis, mille järgi teeb töötaja ületunnitööd vastavalt vajadusele.
Töölepingu seadus § 44 lõige 4 annab tööandjale õiguse erandjuhtudel töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Ületunnitööd võib nõuda, kui selle tegemine on vajalik. Vajalik on ületunnitöö ainult juhul, kui selle tegemist ei saa edasi lükata ja see tuleb ära teha viivitamatult. Näiteks kui vahetustega tööl ei ilmu töötaja tööle õigel ajal ja töö tegemine ei tohi katkeda. Kui aga tegemist ei ole erandliku olukorraga, peab tööandja leidma teise lahenduse, saama töötajalt nõusoleku ületundide tegemiseks või võtma tööle täiendavat tööjõudu.
Ületunnitööd võib nõuda vaid juhul, kui selle tegemist saab töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele oodata. Seadus nõuab siinkohal tööandja ja töötaja huvide kaalumist, mille puhul saab ületunnitööd nõuda vaid juhul, kui tööandja huvid kaaluvad üles töötaja omad. Tööandja peab seega kaaluma ettevõttele tekkida võiva kahju ja töötaja tervise vahel. Juhul, kui ületunnitöö tegemine võib halvendada töötaja tervist, tööandja ületunnitööd nõuda ei saa.
Ületunnitöö tegemisel tuleb järgida seadusest tulenevaid tööaja piiranguid. Töölepingu seadus § 44 lõikes 4 sätestatud ületunnitöö tegemist ei saa nõuda alaealiselt, rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele.
