Töötaja asus tööle mõne nädala eest ja juba saatis avalduse, et enam ta tööle ei tule ning palub lõpparve üle kanda.
Töötaja ei tulnud ka töölepingu lõpetamist allkirjastama ning meil ei ole veel teada tulemustasu suurus. Millised on tööandja õigused sellises olukorras?
Maalehe lugeja
VASTAB
ÜLLE MUSTKIVI
tööinspektsiooni tööinspektor-jurist
Töölepingu saab üles öelda üksnes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud ülesütlemise avaldusega, kui see on teisele poolele teatavaks tehtud. Seega on töötaja tööleping lõppenud avalduses toodud kuupäeval, sõltumata lõpetamise vormistamisest. Nimelt ongi töölepingu üles-
ütlemise avaldus töölepingu lõpetamise juriidiline dokument ja eraldi töölepingu lõpetamise kannet vormistama ei pea.
Nii töötaja kui tööandja võivad katseajal töölepingu üles öelda vähemalt 15 kalendripäevase etteteatamistähtajaga töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 96 kohaselt. Tööandja peab ülesütlemisel põhjendama, miks töötaja ei sobi oma teadmiste, oskuste, isikuomaduste vms põhjusel kokkulepitud tööd tegema.
Töötaja ei pea katseajal töölepingu ülesütlemist põhjendama. Kui töötaja soovib katseajal töölepingu erakorraliselt üles öelda, peab tal selleks olema mõjuv põhjus ja siis ei pea ka järgima 15päevast etteteatamistähtaega. Kui töötaja esitab lihtsalt avalduse ja ei viita erakorralistele asjaoludele, loetakse ülesütlemine korraliseks ja järgida tulnuks etteteatamise tähtaega.
Etteteatamistähtaja mittejärgimisel on aga töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist vähem ette teatatud päevade eest. Hüvitiseks on töötaja keskmine tööpäevatasu (TLS § 100 lg 5).
Muidugi võivad töösuhte pooled sõltumata põhjusest töölepingu kokkuleppel lõpetada. Sellisel juhul peavad mõlemad osapooled olema töölepingu lõpetamisega nõus, ja kuigi seadus ei eelda niisuguse kokkuleppe kirjalikku vormistamist, on hilisemate vaidluste vältimiseks soovitatav kokkuleppe kirjalik vormistamine.
Lõpparve tuleb välja maksta töölepingu lõppemise päeval.
