Maaleht.ee avaldas täna lugeja küsimusele eksperdi vastuse tööaja graafikute koostamist. Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu ei olnud aga selgitustega nõus ning täpsustas töölepinguseadusest tulenevalt, et tööandja peab töötajale kirjalikult teatavaks tegema, millal töötaja tööajakavaga tutvuda saab ning tööandja ei tohiks töögraafikut pidevalt muuta.
TLS § 5 lg 1 p 7 kohaselt peab tööandja enne töötaja tööle asumist teavitama töötajat töölepingu kirjalikus dokumendis ajast, millal töötaja täidab kokkulepitud ülesandeid (tööaeg). TLS § 47 lg 1 sätestab, et töötaja üldreeglina peab täitma tööülesandeid tööandja ettevõttes tavalisel ajal (tööaja korraldus), kui ei ole kokku lepitud teisiti.
TLS ei sätesta, kui pikalt peab töötaja oma töögraafikut ette teadma. Tulenevalt TLS § 6 lg-st 6 tuleb tööandjal teatada töötajale tööajakava teatavaks tegemise tingimused. Tööajakavast teavitamine võib töötaja töölepingus olla esitatud kas otseselt või viiteliselt ettevõtte sisemistele töökorralduse reeglitele (varasemalt töösisekorraeeskirjad). Sisuliselt peab tööandja töötajale kirjalikult teatavaks tegema, millal töötaja tööajakavaga tutvuda saab.
TLS § 17 lg 2 alusel on tööandja kohustatud arvestama korralduste andmisel mõistlikult töötaja huve ja õigusi. Kui korraldus tuleneb nt ühekordsest hädavajadusest, võib tööandja muudatusi graafikus ette näha, kuid ei saa pidada õigeks tööajakava (graafiku) pidevat muutmist, asetades töötaja olukorda, kus tal puudub võimalus oma isiklikku elu planeerida.
Seega peaks töölepingus või töökorralduse reeglites töötajale teada antama, millal tööandja koostab tööajakava (graafiku) ning millal edastab ta sellise tööajakava töötajale (eelduslikult võimalikult varakult enne järgmise perioodi algust). Seadus siin konkreetseid etteteatamise tähtaegu ei sätesta kuid üldise põhimõtte kohaselt määrab tööandja kindlaks tööajakava teatavaks tegemise tingimused, arvestades sealjuures töötaja vajadust töö- ja eraelu korraldamiseks ning töötaja õigust tutvuda tööajakavaga mõistliku aja jooksul enne arvestusperioodi algust.
Kui tööandja antud korraldus ei arvesta töötaja huve ja õigusi või on vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega (nt pidevad graafiku muutmised, millest töötajale antakse teada tööpäevale eelneval õhtul), on see tühine ehk töötaja jaoks ei ole korraldust kunagi antud, samuti ei ole vajalik korralduse vaidlustamine ja täitmine ehk töötaja võib keelduda sellise korralduse täitmisest (TLS § 17 lg 3).
Nn "palgata puhkuse" andmine saab aga toimuda ainult poolte kokkuleppel. Tasustamata puhkuse andmist seadus ei reguleeri.