Kaia Taal, Tööinspektor-jurist
Jurist vastab: Puhkuste kõrgaeg on käes, mida peab teadma
Taas on käes puhkuste lemmikaeg suvi. Paljude kontorite koridorides kohtab vaid üksikuid kolleege. Aiandites ja õpilasmalevates seevastu ei tule tööst puudust ning puhkuseks jäävad teised aastaajad.
Töölepingu alusel töötava töötaja õigust kasutada töötatud aja eest põhipuhkust (aga ka teisi seadusega sätestatud puhkuseid) reguleerib töölepingu seaduse (edaspidi TLS) 4. jagu. Sealjuures eeldatakse, et töötaja iga-aastane põhipuhkus on vähemalt 28 kalendripäeva, alaealise töötaja ja töövõimetuspensioni saava töötaja puhkuse pikkus 35 kalendripäeva ning haridus- ja teadustöötajatel kuni 56 kalendripäeva.
Puhkuste planeerimisel on tulenevalt töökorralduse vajadusest tööandjal õigus aasta esimese kvartali jooksul koostada puhkuste ajakava arvestades kohustust kasutada puhkus kalendriaasta jooksul ning piirangut, et puhkust on võimalik jagada osadeks ainult poolte kokkuleppel. Ühe osa pikkuseks peab olema seejuures vähemalt 14 kalendripäeva ja tööandjal on õigus keelduda lühema kui 7-päevase puhkuse võimaldamisest.
Kui puhkuste ajakavasse jäi puhkus või selle osa kandmata, võib töötaja seda nõuda igal ajal 14-kalendripäevase etteteatamisega, mis peab olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ära ei maksa unustada, et tööle asumise kalendriaastal on töötajal õigus proportsionaalselt töötatud ajaga nõuda puhkust alles pärast 6 kuud töötamist.
TLS ei sätesta, millises järjekorras ja millise perioodi eest töötajale puhkusi antakse ehk kas töötaja saab esmalt jooksva aasta puhkuse ja alles seejärel varasemalt kasutamata jäänud puhkuse või vastupidi. Pooled peavad selles kokkuleppele jõudma.
Vahel tekitab segadust puhkusetasu maksmise päev. TLS § 70 lg 2 sätestab, et puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Tööandja ja töötaja võivad leppida kokku teisiti, kuid sel juhul tuleb tasu maksta hiljemalt puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval.
Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul
Meenutagem, et 01.07.2009 jõustunud seaduse alusel muutusid senised põhipuhkuse nõuete aegumistähtajad. Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul ja see aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse.
Lühema aegumistähtaja eesmärgiks on kasutada põhipuhkust igal aastal proportsionaalselt töötatud ajaga, et vältida töötajate ületöötamist. Kasutamata puhkusepäevade kogunemine on ka tööandjale koormav pikaajaliste asendamisvajaduste või töölepingu lõppemisel rahas hüvitamise tõttu.
Seega aegub 2013. aasta eest antava põhipuhkuse nõue 01.01.2015.aasta ehk - seda puhkust saab kasutada 2013. ja 2014. aasta jooksul. Sarnaselt aeguvad ka kõik järgmistel kalendriaastatel väljateenitavad põhipuhkused. Möödunud kalendriaastast kasutamata jäänud puhkuse nõue aegub järgmise, 2014.aasta algusega.
Aktuaalne on praegu TLS-i § 137, mis sätestab, et enne 01.07.2009.a. välja töötatud, kasutamata ja aegumata põhipuhkuse ja lisapuhkuse nõue aegub 01.07.2013.a. Tuleb tähele panna, et nimetatud rakendussäte ei sisalda erisust juhuks, kui põhipuhkuse aegumine on peatunud.
Niisiis aegub enne kehtiva töölepingu seaduse jõustumist välja töötatud puhkuse nõue 01.07.2013.a. ka siis, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. Töötajal oli õigus kuni 01.07.2009.a. ja veel ka nelja aasta jooksul pärast seda puhkus realiseerida.
Puhkuse hüvitamine rahas on keelatud
Tasub meelde tuletada, et töölepingu kehtivuse ajal on puhkuse hüvitamine rahas keelatud. Töölepingu lõppemisel kuuluvad ent kõik selleks hetkeks välja töötatud ja aegumata puhkusepäevad hüvitamisele. Puhkus hüvitatakse sel juhul vaatamata töösuhte üldisele kestusele proportsionaalselt töötatud ajaga kalendriaastas ning töötaja keskmise kalendripäevatasu ulatuses iga päeva eest.
