Kavandatav reform tahab tööta töövõimetuspensionäride ligi sajatuhandelise armee tõmmata kokku 50 000 inimesele ning vähemalt Eesti keskmist palka saavad senised töövõimetuspensionärid peavad hiljemalt 2020. aastast saama hakkama ilma täiendava toetussummata riigilt.
«Meie laiem mõte on aidata erivajadustega inimesed, kes suudavad ja soovivad tööd teha, uuesti tööle,» sõnastas sotsiaalminister Taavi Rõivas ligi poolteist aastat ettevalmistatud töövõimetusreformi mõtte. Kuni reformi käivitumiseni kulub veel üle kahe aasta.
Põhjuse, miks mahukat, Rõivase hinnangul viimase kümne aasta suurimat sotsiaalvaldkonna reformi ette valmistatakse, võttis minister kokku numbrites. «Aasta alguses oli meil 98 000 töövõimetuspensionäri, kellest 63 000 ei töötanud, ja see hulk kasvab iga kuuga. Kui me süsteemis midagi ei muuda, siis aastaks 2020 on meil 176 000 töövõimetuspensionäri,» rääkis Rõivas. «Me ei saa endale ühiskonnana lubada, et tohutult kasvab inimeste hulk, kes jäävad tööhõivest eemale.»
«Saame aru, et praegune süsteem pole jätkusuutlik – kes siseneb töövõimetuse või puudega inimeste skeemi, see sealt enam välja ei tule,» toetas puuetega inimeste koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm põhimõttelist vajadust reformi järele. «Aga meie soov on, et muudetav süsteem oleks terviklik ja inimesed ei pea hakkama liikuma erinevate asutuste vahel ning sama infot korduvalt üle rääkima.»
Kui 2015. aasta keskpaigast käivitatav, Euroopa Liidu rahade – ligi 170 miljonit eurot seitsme aasta peale – toel töötukassa kanda antav reform järk-järgult teostub, võiks 10-15 protsenti osalise töövõimekaoga töövõimetuspensionäridest jõuda töötukassa toel uuesti tööle. Praegustes numbrites võiks 63 000 tööta töövõimetuspensionärist jääda ainult töövõimetuspensionist elama 50 000.
Osa töövõimekaoga inimestest jäävad ka töötades riigilt toetust saama, kuid need, kelle töövõime on töötukassa abil nii palju paranenud, et nad teenivad Eesti keskmist palka, enam töövõimetustoetust ei saa. Praeguste plaanide järgi hakkab töövõimetustoetus kahanema juba alates mediaanpalgast, umbes 600-700 eurost. Need, kelle töötasu jääb allapoole, saavad jätkuvalt ka toetust.
«Neid inimesi, kes on objektiivselt sada protsenti töövõimetud, neid ei hakka keegi tööle sundima – see on mõeldamatu,» kinnitas Rõivas.
«Kui riigi sõnum on, et töövõimetus tahetakse siduda inimese enda aktiivsusega tööle naasta, siis kas ühiskond on valmis, et puudega, erivajadustega inimesi tööle võtta?» küsis Haukanõmm. «Lisaks ei ole kõik puuetega inimesed võimelised avatud tööturule minema ning vaja on kaitstud, toetatud töökohti, mida praegu peaaegu polegi. Mis motiveeriks tööandjaid looma kaitstud töökohti?» arutles ta.
«Tööandjate võimekus nende ideedega kaasa tulla ei kasva päevaga, vaid seda tuleb pikalt kasvatada,» tõdes tööandjate keskliidu jurist Marek Sepp. «Reformiidee on ilus, aga kui töövõimetu või puudega inimene elab piirkonnas, kus töökohti pole ega tulegi?» esitas ta ühe keerulise küsimuse.
Rõivase sõnul selline nimetus nagu töövõimetuspension kaob ning asendub töövõimetustoetusega, mida alates 2015. aasta keskpaigast hakatakse järk-järgult maksma töötukassa kaudu. «Need rahad tulevad pensionikassast, kust neid praegu makstakse ja see summa on kokku samas suurusjärgus, umbes veerand miljonit eurot, mille riigieelarvest aastas pensionikassase puuduoleva summana pensioniteks juurde kanname ehk siis sisuliselt on tegu riigieelarve rahaga,» selgitas Rõivas.
Üleöö ja isegi mitte reformi alguses 2015. aastal ei muutu töövõimetuspensionäride jaoks midagi. Kes juba saavad pensioni, saavad seda ilma lisakohustusteta edasi, kuni nad peaksid minema uuesti töövõimetuspensioni taotlema. Kes nö sisenevad alates 2015. aasta juulist töövõimetussüsteemi, nendega hakkab juba tegelema töötukassa, mis ilmselt töökassaks ümber nimetatakse. Siis on juba uued reeglid.
Anneli Ammas
