Lauri Varik, Arp Müller
TTÜ organisatsioonijuhtimise professor Milvi Tepp leiab, et paljud Eesti tippjuhid on ülemakstud ning juht ei peaks asutuses sugugi olema kõrgeima palgaga.
Tepp selgitas usutluses Vikerraadiole, et mujal Euroopas ei ole ammu töötasu määrad organisatsioonides enam hierarhiaga määratud, sest põhiline on isiku võime luua lisaväärtust.
Professor leiab, et me ei tohiks karta kõrgeid palkasid, vaid viletsaid tulemusi, mis selle kõrge palka eest antakse. Samas möönab ta, et kohati on palgad proportsioonist väljas.
Kui rääkida rääkida palga ja tööturu rahvusvahelise konkurentsi seostest, tasub Tepi sõnul mõelda, kas Eestis on konkurentsivõimelisem üldjuhul tippjuht või tippspetsialist.
"Kui suurte riigiasutuste ja organisatsioonide juhid konkureeriksid rahvusvahelisel tööturul, siis tõenäoliselt nad sama palka ei saaks. Põhjus on selles, et enamikel neist puudub rahvusvaheline töö- ja juhtimiskogemus," selgitas Tepp.
"Samas tippspetsialistid, kes töötavad riigiettevõtetes, saaksid välisturule minnes tõenäoliselt kordades kõrgemat palka," märkis ta.
Ta tõi ka lihtsustatud näite, et Euroopas on sageli hotelli peakoka palk kõrgem hotelli direktori omast. Tepp lisas, et ka Eesti haiglajuht ei saaks tõenäoliselt samaväärset kohta Euroopas, kuid samas arst võib välismaal teenida kordades enam.
"Seega meie juhid on suhteliselt ülemakstud võrreldes spetsialistidega kõikidel tasanditel ja sageli ka äriettevõtetes. Seetõttu ei tasu võrrelda Eesti riigiastutuste tippjuhtide palku konkurentsiga rahvusvaheliselt tööjõuturul," rõhutas ta.
Tepp lisas veel, et Eestis on kõige põhjuseks hierarhiatruudus. "Vabalt võiks mõni ministeeriumi tippspetsialist saada kõrgemat palka kui minister. Asi on mõttemallis."
Toimetas Priit Luts
