Uue aasta algusest jõustusid töölepingu sätted, mille järgi tasutakse isapuhkuse eest isa keskmise töötasu alusel. Suureneb ka lapsepuhkuse tasu ning laste kasvatamise eest hakkab saama pensionilisa.
Tasustatud isapuhkus
Taastatakse isapuhkuse eest riigieelarvest tasu maksmine. Isapuhkuse tasu arvutatakse isa keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui oli kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk üle-eelmises kvartalis.
Isapuhkust saavad isad võtta perioodil, mis vahetult eelneb ja järgneb lapse sünnile. Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust, mida võib võtta ka osade kaupa. Seejuures peavad kõik puhkuse osad jääma neljakuulisesse perioodi, mis algab kaks kuud enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kestab kaks kuud pärast lapse sündi.
Kümne tööpäeva pikkust isapuhkust on isadel olnud võimalik kasutada 2002. aastast. Kuni 1. jaanuarini 2008 oli isapuhkuse hüvitise päevamäär 66 krooni (4.25 eurot). Alates 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2012 oli isal küll õigus saada isapuhkust, kuid puhkusepäevi riigieelarvest ei hüvitatud.
Lapsepuhkuse tasu suureneb
Alates 2013. aastast suureneb lapsepuhkuse päevade eest makstav tasu. Lapsepuhkuse tasu arvutatakse vabariigi valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. Eelmisel aastal oli töötasu alammäär 290 eurot kuus. Lapsepuhkuse päevatasu suurus on ühele tööpäevale vastav tasu kuu töötasu alammäärast.
Kuni 31.12.2012 oli lapsepuhkuse tasu 4.25 eurot päevas.
Lapsepuhkust on õigus saada kas emal või isal, kes kasvatab alla 14aastaseid lapsi. Emal või isal, kellel on üks või kaks alla 14aastast last, on õigus igal kalendriaastal kolme tööpäeva pikkusele lapsepuhkusele. Emal või isal, kellel on vähemalt kolm alla 14aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps, on õigus kuue tööpäeva pikkusele lapsepuhkusele kalendriaastas.
Õigus lapsepuhkusele on ka lapse eestkostjal ja isikul, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping.
Pensionilisa noorele emale
Alates 1. jaanuarist 2013 hakkab riik tegema täiendavaid sissemakseid pensioni II sambasse kogumispensioni kohustatud isikule, kes kasvatab kuni kolmeaastast last.
Sissemaksele on õigus Eestis elaval last kasvataval vanemal, vanema abikaasal, eestkostjal või hooldajal. Sissemakseid tehakse laste eest, kes on sündinud alates 1. jaanuarist 2013. Õigus sissemaksele tekib alates lapse sünnist.
Riik maksab pensioni II sambasse 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust. Sissemakseid tehakse igas kuus eelmise kalendrikuu eest. Sissemaksete tegemiseks tuleb sotsiaalkindlustusametile esitada avaldus.
Enne 2013. aastat sündinud laste eest jätkub senine kogumispensionide seaduse alusel tehtav sissemakse määr − 1% vanemahüvitiselt. Korraga tehakse sissemakseid ühe vanema eest. Kui sama lapse suhtes on õigus taotleda täiendavate sissemaksete tegemist mitmel õigustatud isikul, lepitakse kokku, kumb sissemaksete õigust kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek. Isikut, kelle eest sissemakseid tehakse, saab kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni vahetada. Selleks tuleb esitada uus avaldus.
Pensionilisa laste kasvatamise eest
1. jaanuaril 2013 jõustub riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatus, mille kohaselt arvutatakse vanaduspensionile, töövõimetuspensionile ja toitjakaotuspensionile juurde pensionilisa lapse kasvatamise eest.Pensionilisale on õigus:
- ühel vanematest, vanema abikaasal, eestkostjal või peres hooldajal iga lapse kohta, kes on sündinud ajavahemikus 1980. aasta 31. detsembrist kuni 2012. aasta 31. detsembrini ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, kahe pensioni aastahinde suuruses;
- ühel vanematest, vanema abikaasal, eestkostjal või peres hooldajal, kes on sündinud enne 1983. aasta 1. jaanuari ja kes ei ole kohustatud isik kogumispensionide seaduse tähenduses, iga lapse kohta, kes on sündinud 2013. aasta 1. jaanuaril või hiljem ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, kolme pensioni aastahinde suuruses. Kehtiv aastahinne on 4,515 eurot.
Kui lapse kasvatamise aastad arvatakse isiku pensioniõigusliku staaži hulka, siis pensionilisa selle lapse kasvatamise eest ei maksta.
Kui sama lapse suhtes on õigus taotleda pensionilisa mitmel õigustatud isikul, lepivad isikud kokku, kes seda õigust kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek. Kui kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse vaidlus kohtus.
