Levinud arvamus on, et vanemaealisi ei taheta tööle võtta nende vanuse pärast. Tuntud firmade personalijuhid aga kinnitavad, et inimese vanus pole sugugi CV-s see esimene asi, mille pärast CV kõrvale tõstetakse ja et põhimõtteliselt võiks sünniaasta CV-s ka märkimata olla.
Selveri personalidirektor Kristiina Palm ütles, et ta vaatab, mis keeli inimene oskab ja vanust. Kuid viimast mitte sellepärast, et vanemaid inimesi välja praakida, vaid selleks, et alaealised kõrvale jätta.
ABB Elektrimasinate tehase personalijuht Piret Vink sõnas, et heidab enne CV-d pilgu hoopis kaas- või motivatsioonikirjale. «Kui see on hästi asjalik, siis ma ei peagi CV-d avama, sest inimese väljendusoskus räägib temast väga palju,» rääkis Vink. «Lihtsamate ametikohtade puhul vaatan CV-st, kui tihti on kandidaat töökohti vahetanud.»
ISS Eesti personalijuht Helo Tamme ütles, et puhastusteenindajaid otsides polegi otseselt välistavaid näitajaid. «Kui inimene täna töötab kontoritöötajana ja soovib saada puhastusteenindajaks, ei välista tema tööle kutsumist,» rääkis ta. «Ei välista ka vanus – meil on üks 84-aastane puhastusteenindaja, kellega kõik on väga rahul. Ta toimetab käbedalt ja saab kõigega hakkama.»
Personalijuhid rääkisid, et pigem pärineb eelarvamus vanemate töötajate suhtes tippjuhtidelt: mida noorem on juht, seda rohkem vaatab ta vanust ja jätab valikul pigem vanemad inimesed kõrvale. «Kui rääkida, et miks nii, siis kumab sealt läbi hirm, et äkki ma ei saa hakkama teisest generatsioonist inimesega,» ütles Vink.
Eesti Posti personaliosakonna juhataja Kadi Tamkõrv sõnul on asi ilmselt selles, et tänased juhid on enamasti 30–40-aastased ja arvavad, et see ongi parim vanus inimeste tööle võtmiseks. «50+ vanuses töötajatesse suhtutakse juba kahtlevalt ja ega 20-aastaseid ka ei taheta,» ütles ta. «Eks see muutub ajas ja kui juhid saavad vanemaks, hakkavad nad ka laiemat pilti nägema.»
Piret Vink sõnas, et inimestele peaks andma ausat tagasisidet, miks neid päriselt vestlusele ei kutsuta. «Praegu on küll jah nii, et need, keda me vestlusele ei kutsu, saavad standardvastused ja sealt võib jääda mulje, et me valime vanuse järgi,» ütles ta
Kui CV-des ei oleks enam kirjas inimeste vanust, kas siis muutuks midagi? Personalijuhid kinnitasid, et tegelikult mitte. «Me oleme harjunud CV-sid lugema sellisena, nagu nad on ja inimesed on harjunud sinna oma vanust kirjutama. Otsin sealt ikka seda, et mis on see, miks ma peaks selle inimese välja kutsuma. Inimese ligikaudse vanuse saan ka muud moodi tuletada,» ütles Santa Maria personalidirektor Peeter Kodar. «Olen ka sellega patustanud, et kutsun reaalkoolis käinud inimesi vestlema. Mida aga kindlasti soovitan vältida on CV-sse igasuguste imelike piltide lisamist.»
Ka Piret Vink ütles, et vanuse lisamata jätmine CV-sse ei muudaks tegelikult eriti midagi. «Küsimus on hoopis selles, kuidas õpetada noori CV-sid nii kirjutama, et seal oleks sisu, mida lugeda,» lisas ta.
Ilmselt peab aga juba lähiajal toimuma tööandjate mõtteviisis muudatus, sest Eesti potentsiaalne töötajaskond ehk 18–65-aastaste inimeste arv väheneb väga kiiresti: kui 2010. aastal oli see veel 870 000 inimest, siis 2020 on neid inimesi vaid 820 000. 2020. aastal tuleb võrreldes 2010. aastaga tööjõuturule 50 000 noort vähem ja vanusegrupis 55–65 eluaastat on 150 000 inimest rohkem.
Allikas: Postimees
