Agne Narusk
Seadus keelab sõduri töölepingut üles öelda, tegelik elu on pehmelt öeldes siiski veidi teine.
Kas pean tõesti kirjutama lahkumisavalduse, kas mu töökoht kaob – need on küsimused, mida kaks korda aastas nii kuu aja jooksul esitatakse tööinspektsioonile sagedamini kui muidu. Küsijateks on noormehed, kel näpus kutse tulla ajateenistusse ning kes käivad tööl.
Eesti Päevaleht rääkis noormehega, kes saabus ajateenistusest möödunud kevadel. „Mul läks ses mõttes kehvasti, et töökohta tagasi tulles enam ei olnud,” kirjeldas ta. „Kuu aega enne kojusaamist helistasin ülemusele, et varsti saan tööle tagasi tulla. Ta küsis, et ega ma natuke puhata ei tahaks, ilma palgata. Ausalt öeldes ega mul midagi selle vastu ei olnud. Pärast laiutas mees käsi ja ütles, et ega ta nüüd teist kutti hakka minu pärast lahti laskma. Mida ma protsessin sellisega.”
Jaanuari teisel nädalal asus aega teenima 297 kutsealust. Kas nad enne seda töötasid, õppisid, olid kodused vms, kaitseressursside amet ei tea. Ameti pressiesindaja Ele Rõigas tunnistas, et mõningad kutsealused on töö ja pangalaenuga seotud küsimuste vastu huvi tundnud küll. „Küsimustega võib alati kaitseressursside ameti poole pöörduda, kuid laenude kohapealt ja ka töösuhete osas me eriti aidata ei saa, sest kaitseväeteenistuse seadus ei näe ette nendes küsimustes ajateenistusse kutsumisest vabastamist või ajapikenduse andmist,” ütles Rõigas.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
