Helve Toomla, jurist
Tegime sõbraga osaühingu. Mõlemal osalus 50%, olime juhatuses ja tegime firmas igapäevast tööd. Algul ilma palgata, siis hakkasime töötasu maksma, kirjalikku otsust me selle kohta ei teinud.
Sõber jättis ka oma töölepingu toona vormistamata. Nüüd, kuus aastat hiljem ei soovinud ta enam firmas töötada ja tegi suulise avalduse. Kui ta kaks kuud polnud tööd teinud, lõpetas firma temaga töölepingu ja maksis lõpparve, töölt lahkumise päevaks lugesime tegelikku töö lõpetamise päeva. Kas see suuline, reaalsel töötamisel ja palgasaamisel põhinev tööleping oli üldse kehtiv? Nimelt vaidlustas osanik töölepingu lõpetamise, sest ta ei ole selleks kirjalikku sooviavaldust esitanud.
Neile küsimustele on kahjuks väga raske vastata, sest ei ole täpselt teada, millised kokkulepped olid sõlmitud. Kui ta täitis äriseadustikus ja osaühingu põhikirjas näidatud juhatuse kohustusi, siis ei olnud tegemist töölepingulise suhtega, vaid käsundiga. Käsunduslepingu tingimusi sätestab võlaõigusseadus ja leping ise ehk see, milles pooled suuliselt või kirjalikult kokku leppisid. Töölepinguseadus ühes sellest tulenevate nõuetega käsundi suhtes ei kehti.
Töö osaühingule võis toimuda nii teenuse osutamisena võlaõigusseaduses näidatud lepingu kui ka töölepingu alusel. Juhatuse liikmena võis osanik teha tööd siis, kui ise heaks arvas, ja sellest, mida parajasti vajalikuks pidas, st ta võis töö tegemisel olla iseseisev. Sellisel juhul ei olnud see töölepinguline kohustus. Töölepingu olulisim tunnus on tasulise töö tegemine alluvuse ja kontrolli vahekorras, st tööandja annab tööd, juhib ja kontrollib selle täitmist ning maksab selle eest regulaarselt kokkulepitud töötasu. Kõnealusel juhul pidanuks siis üks osanik teise igapäevast tööd juhendama ja kontrollima.
Üldjuhul tuleb tööleping vormistada kirjalikult, kuid see loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest (vt TLS § 4 lg 2).
Vaidluse korral tulekski eelkõige kindlaks teha lepingu olemus. Kui leitakse, et sõlmitud oli suuline tööleping, siis selle ülesütlemiseks ükskõik kumma poolt tuli sellekohane avaldus kindlasti teha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vorminõude rikkumisega tehtud avaldus on tühine (vt TLS § 95).
Kooli direktor vähendas möödunud õppeaastal töötasu 7%, koostati ka vastav töölepingu lisa. Kõik õpetajad pole siiani alla kirjutanud, kuid viimane pool aastat on ka nemad saanud väiksemat töötasu. Millised on meie õigused ning kuidas end kaitsta?
Ilma töötajate nõusolekuta ei olnud direktoril õigust töölepingus kokkulepitud töötasu vähendada. Kohe pärast väiksema tasu saamist võinuks puudujäävat palgaosa nõuda töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu. Hilja pole nüüdki. Töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat, kuid nii kaua ei tasu kellelgi oodata.
Saada oma tööalane küsimus:
