Agne Narusk

Muudatus puudutab siiski vaid uusi töötuid, kes ei vaja erilisi tööturuteenuseid.

Kriminaali tunne, alandus, mõttetu näo näitamine, sest midagi ei muutu, sõidukulu, kesised transpordivõimalused – nii on töötuna arvel olijad kirjeldanud igakuiseid käike töötukassasse. Jumal tänatud, et ühtegi jubedat tööpakkumist ei tehtud, lisavad teised, pidades silmas endale mittesobivat tööd. Miks siis töötukassas üldse käiakse? Vastus pole saladus: et töötuskindlustushüvitis jookseks ja ravikindlustus säiliks.

Ehkki töötukassa esindajad näevad asja sootuks teises valguses ning on põhjendanud n-ö sundkäike inimese aktiivsena hoid­mise ja professionaalse abi­ga, on siiski korda veidi muudetud, mõeldes kohusetundlikele ja iseseisvatele tööotsijatele. Eilsest on uutel tööotsijatel võimalik konsultandiga suhelda ja oma tööotsingutest teada anda telefonitsi või iseteenindusportaali kaudu.

1. maist jõustunud seadusemuudatused lubavad töötukassal äsja töö kaotanud inimestega kokku leppida, et esimesel kolmel kuul suhtleb ta konsultandiga kas arvutis iseteenindusportaali (ITP) kaudu või telefoni teel. Seda kolme kuud hakatakse lugema päevast, mil tööotsija saab endale nn individuaalse tööotsimiskava, üldjuhul teisel silmastsilma kohtumisel konsultandiga. Kaugteel võivad töötukassaga siiski ühendust pidada vaid uued, st nüüd lisanduvad töötud; ning ka siis on eelduseks konsultandi hinnang, et sel inimesel on võimalik leida kiiresti töö ning selleks piisab vaid tööpakkumiste vahendamistest. Sa­muti töötud, kes ei saa tulla vastuvõtule põhjusel, et on parasjagu koolitusel, tööpraktikal vm.

„Unustamine“ toob karistuse

Muudatus ei tähenda sugugi, et tööotsimist saaks kuidagi lõdvemalt võtta – korduvalt ja mõjuva põhjuseta kokkulepete rikkujad kaotavad kolmeks kuuks õiguse uuesti töötuna arvele tulla. Ükskõik kas suhtlemiseks töötukassaga on kokku lepitud kohaletulek, telefonikõne või päeviku täitmine iseteenindusportaalis, on kõik töötud kohustatud aktiivselt (loe: järjepidevalt ja innukalt – toim) tööd otsima, osalema tööturuteenustes, kui seda on vaja, ning olema valmis kohe tööle asuma, rõhutab töötukassa uut korda selgitades.

Töötukassa iseteenindusportaal iseteenindus.tootukassa.ee avati katseks jaanuari lõpus, järk-järgult peab sellest kujunema töötukassa virtuaalne büroo.

Iseteenindusportaali kasutamine eeldab arvutioskust, interneti ja ID-kaardi olemasolu, piisavalt head eesti keele valdamist. Kui töötul on lubatud oma konsultandiga suhelda ITP kaudu, avaneb talle ITP-sse sisenemisel tööotsingupäevik, mida ta peab täitma ja kokkulepitud ajal oma konsultandile saatma.

1. maist kadus ka seitsmepäevane ooteperiood töötushüvitise saamiseks juhul, kui inimene jääb 12 kuu jooksul uuesti töötuks ja tal on õigus töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse maksmise jätkamisele. Kui praegu arvestatakse taotlejale alati hüvitist 8. päevast avalduse esitamisest, siis nüüd hakatakse vahepeal töötanud hüvitise taotlejale hüvitist arvestama avalduse esitamise päevast – eeldusel, et ta on end selleks ajaks ka töötuna arvele võtnud. Muudatuse eesmärk on soodustada ka lühiajalise töö vastuvõtmist, põhjendas töötukassa.

Karmimad reeglid

Töötustaatus katkeb, kui inimene loobub tööst kolmandat korda:

•• 1. mai seadusemuudatused karmistavad reegleid nende töötute suhtes, kes ei otsi tööd, jätavad mõjuva põhjuseta töötu­kassasse vastuvõtule tulemata, keelduvad korduvalt sobivast tööst või osalemast tööturuteenustes, teatas töötukassa.

•• Enam ei võeta enne 90 päe­va möödumist viimasest töötuna arveloleku lõpetamisest uuesti töötuna arvele inimest, kelle töötuna arvelolek lõppes viimase 12 kuu jooksul kaks korda järjest ühel järgmistest põhjustest:

– ei tulnud mõjuva põhjuseta vastuvõtule vähemalt kord 30 päeva jooksul,

– ei tulnud kolmandat korda mõjuva põhjuseta vastuvõtule,

– keeldus individuaalse tööotsimiskava kinnitamisest,

– keeldus kolmandat korda mõjuva põhjuseta individuaalse tööotsimiskava täitmisest,

– keeldus kolmandat korda mõjuva põhjuseta sobivast tööst.

•• Arvesse lähevad need juhtumid, mis leiavad aset pärast seaduse jõustumist ehk 1. maid.

A. N.