Mis muutub tööotsijate jaoks 1. maist?
1. maist on uutel tööotsijatel ja tööturuteenustel osalejatel võimalik töötukassaga suhelda ja oma tööotsingutest teada anda iseteenindusportaali (http://iseteenindus.tootukassa.ee/#) kaudu.
Sõltumata töötukassaga suhtlemise viisist on kõik töötud kohustatud aktiivselt tööd otsima, osalema töölesaamiseks vajalikes tööturuteenustes ja olema valmis tööle asuma. Korduvalt ja mõjuva põhjuseta aktiivsusnõuete rikkujad kaotavad edaspidi kolmeks kuuks õiguse uuesti töötuna arvele tulla.
1. maist jõustuvad seadusemuudatused lubavad töötukassal äsja töö kaotanud inimesega kokku leppida, et tööotsingute esimesel kolmel kuul suhtleb ta oma konsultandiga iseteenindusportaali (ITP) kaudu või telefoni teel. Kolme kuud hakatakse lugema individuaalse tööotsimiskava koostamisest, mis reeglina toimub töötu teisel silmast-silma kohtumisel oma konsultandiga.
Isiklikult vastuvõtule tulemise asemel võivad töötukassaga ITP kaudu või telefoni teel ühendust pidada uued töötud, kel töötukassa hinnangul on võimalus leida kiiresti töö ja kellele piisab töö leidmiseks tööpakkumiste vahendamisest. Samuti töötud, kes ei saa tulla vastuvõtule, kuna nad on koolitusel või tööpraktikal või osalevad muus töölesaamiseks vajalikus teenuses.
ITP kasutamine eeldab lisaks, et töötu oskab kasutada arvutit, internetti ja ID-kaarti ning valdab selleks piisavalt eesti keelt. Kui töötul on lubatud oma konsultandiga suhelda ITP kaudu, avaneb talle ITPsse sisenemisel tööotsingupäevik, mida ta peab täitma ja kokkulepitud ajal oma konsultandile saatma.
1. maist kaob 7-päevane ooteperiood töötushüvitise saamiseks juhul, kui inimene jääb 12. kuu jooksul uuesti töötuks ja tal on õigus töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse maksmise jätkamisele. Kui praegu arvestatakse taotlejale alati hüvitist 8. päevast avalduse esitamisest, siis nüüd hakatakse vahepeal töötanud hüvitise taotlejale hüvitist arvestama avalduse esitamise päevast – eeldusel, et ta on end selleks ajaks ka töötuna arvele võtnud. Muudatuse eesmärgiks on soodustada ka lühiajalise töö vastuvõtmist.
1. mai seadusemuudatused karmistavad reegleid nende töötute suhtes, kes ei otsi tööd, jätavad mõjuva põhjuseta töötukassasse vastuvõtule tulemata, keelduvad korduvalt sobivast tööst või osalemast tööturuteenustes.
Enam ei võeta enne 90 päeva möödumist viimasest töötuna arveloleku lõpetamisest uuesti töötuna arvele inimest, kelle töötuna arvelolek lõppes viimase 12 kuu jooksul kaks korda järjest ühel järgmistest põhjustest:
- ei tulnud mõjuva põhjuseta vastuvõtule vähemalt kord 30 päeva jooksul
- ei tulnud kolmandat korda mõjuva põhjuseta vastuvõtule
- keeldus individuaalse tööotsimiskava kinnitamisest
- keeldus kolmandat korda mõjuva põhjuseta individuaalse tööotsimiskava täitmisest
- keeldus kolmandat korda mõjuva põhjuseta sobivast tööst.
Arvesse lähevad need rikkumiste tõttu töötuna arveloleku lõpetamise juhtumid, mis leiavad aset pärast seaduse jõustumist ehk 2011. aasta 1. maid. Muudatuse eesmärgiks on õiguste ja kohustuste parem tasakaal – töötul on õigus töötukassa abile, kui ta otsib tööd ja on valmis tööle asuma.
