Kadri Ibrus
Riigile pole selge, kas firmadele mullu makstud palgatoetus tõi üldse püsivad töökohad.
Töötukassa maksis mullu palgatoetusena firmadele 8,7 miljonit eurot ja tööpraktika eest veel 1,8 miljonit eurot, et ärgitada firmasid töötuid tööle võtma. Samal ajal aga puudub töötukassal ülevaade, kui pikaks ajaks riigi toetusega tööle võetud inimesed tööle jäid või kas neile üldse püsivat töökohta pakuti. Amet selgitab, et inimene ei pea neile teada andma, kuidas tal läks, ja toetuse tulemuslikkuse väljaselgitamine on liiga keeruline töö.
Eesti Päevalehele on tulnud mitmeid vihjeid, et tööandjad kasutavad seda süsteemi ära, võttes inimese tööle vaid mõneks kuuks ja leides siis mingi põhjuse, miks ta vallandada. Seejärel võetakse tema asemele töötukassa vahendusel uus töötu koos uue toetusega. Firma saab töötukassalt iga töötu eest maksimaalselt miinimumpalga ehk 4350 krooni kuus või pool palgast, mida ta ise töötule maksab. Toetust võib firma saada kuni kuus kuud.
Palgatoetustele jooksid firmad mullu igatahes tormi, sest kui veel 2009. aastal sõlmiti selline tööleping vaid 160 inimesega, siis mullu juba 10 772-ga.
Põhimõtteliselt võib tööandja küll võtta inimese tööle määramata ajaks, sõlmides temaga tähtajatu lepingu, aga samal ajal on tal õigus see leping kehtiva töölepinguseaduse alusel lõpetada, kui töötaja on eiranud „tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi”, ei ole „tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu” ning mitmel muul põhjusel, mida hindab tööandja ise.
Mis neist ligi 11 000-st mullu töötajaks saanud töötust saanud on, ei ole töötukassal aimugi. Nad ei tea sedagi, kui pikaks perioodiks inimesed neisse firmadesse tööle võeti ja millised lepingud nendega sõlmiti.
Palgatoetust saanud tööandjate nimekirja tipus troonib Kadrioru Park, kuhu tekitati Tallinna linna sotsiaalsed töökohad – 155 inimese nn palk maksti pooleks töötukassast ja linnakassast.
Kõik ei jää tööle
Teisel kohal asub esimese erafirmana AS OG Elektra, kellele kuulub toidupoodide kett Grossi Toidukaubad. Mullu palkas firma töötukassast saadud palgatoetusega 76 inimest. Küsisin firma personalijuhilt Toivo Murakalt, kui pikaks ajaks nende inimestega lepingud tehti ja kui pikaks ajaks nad tööle on jäänud, kuid ei saanud konkreetset vastust – Murakas tähendas vaid, et enamik veel töötab. Personalijuht märkis ka, et neil on kavas tänavugi jätkata koostööd töötukassaga ja uusi töötajaid palgatoetusega tööle võtta. Samuti kinnitas ta, et nemad süsteemi kuidagi halvasti ära ei kasuta ja kedagi toetuse lõp-pedes niisama minema ei saada.
Seejärel saatis e-kirja firma nõukogu liige Rita Tehvo. „Meie ettevõttesse töötukassa palgatoetusega 2010. aastal tööle võetud inimestest töötab ka hetkel enamik. Kellele töö pole sobinud, on omal soovil lahkunud. Palgatoetusega tööle asunud inimesel on samasugune õigus tööleping üles öelda nagu ilma palgatoetuseta tööle asunud inimesel. Lahkumised on toimunud erinevatel aegadel,” teatas ta.
Firmade nimekirja esiotsas figureerib ka mitu koristusfirmat. Ühe neist, SOL Eesti OÜ personaliosakonna juht Signe Ronimois ütles, et kõigi töötajatega on neil sõlmitud tähtajatu tööleping. „Eelmisel aastal võtsime palgatoetusega tööle 51 töötajat, kellest täna on meil tööl 34 inimest,” ütles ta.
Töötukassa on toetuse tagasi nõudnud 60 korral
•• Palgatoetuste tagasinõudmise algatas töötukassa mullu 60 korral, kusjuures mitme firmaga tuli tegemist teha korduvalt. Need firmad olid töötukassa poolt toetuse saamiseks esitatud nõudeid rikkunud ja pidid toetuse tagasi maksma.
•• Töötukassa pressiesindaja selgitas, et kui tekib kahtlus, uurivad nad firmasid väga põhjalikult ja alustavad siis menetlust. Niisama nad aga nende töötajate käekäiku ei jälgi, kellega lepingud on sõlmitud.
•• Kuigi töötukassa on sätestanud tingimused, millisel juhul tuleb toetus tagasi maksta, on võimalik neile läbi sõrmede vaadata. Näiteks: kuigi on seatud nõue, et tähtajaline tööleping peab olema sõlmitud vähemalt kuueks kuuks, saab tööandja soovi korral sõlmida ka tähtajatu lepingu. Ja kuigi sel puhul peaks tööandja justkui toetusraha tagasi maksma, kui ta laseb töötaja lahti enne ühe aasta möödumist, on erandiks töölepinguseaduse § 88, mis laseb tööandjal ise otsustada lahtilaskmise üle – nii et kui tööandja vallandab selle paragrahvi alusel, siis ei pea ta raha riigile tagasi maksma.
•• Teine suurem toetuse liik, mida töötukassa maksab, on tööpraktika toetus. Praktika eest saab tööandja iga päeva kohta 13,84 eurot, töötaja ise aga vaid 3,84 eurot (ehk 60 krooni) ja sõidukompensatsiooni. Selle toetuse mõte peaks olema, et inimene õpetatakse tööd tehes välja ja tal on hiljem võimalik endale samal alal töökoht leida. Tööpraktikal osales mullu 3152 inimest ja koos sõidutoetusega läks see töötukassale maksma üle 1,8 miljoni euro. Töötukassa andmetel said umbes pooled osalenutest samasse firmasse ka tööle.
Palgatoetus
Suuremad toetuse saajad:
•• Kadrioru Park – 155 lepingut
•• Aktsiaselts OG Elektra – 71 lepingut
•• SOL Eesti OÜ – 63 lepingut
•• OÜ Merinvest – 49 lepingut
•• FN Grupp OÜ – 44 lepingut
•• Pakendihai OÜ – 39 lepingut
•• AS ISS Eesti – 34 lepingut
•• Tallinna Kalmistud – 33 lepingut
•• Printex AN OÜ – 29 lepingut
•• AS Järle – 28 lepingut
