Agne Narusk
Komisjoni saab kaevata vaid juhul, kui töölepingus on kirjas seda lubav punkt.
Tulevikus peaksid töövaidlused lahenduse saama kohtus, mitte suurem osa neist töövaidluskomisjonis nagu praegu, leiab töö-andjate keskliit. Seda peeti silmas tööandjate manifesti koostamisel, kui kirja sai pandud punkt, et töövaidluskomisjone on vaja reformida.
Nende olemasolu tööandjate esindajad päriselt ei välista: töövaidluskomisjonid oleks edaspidi nagu arbitraažid ehk vahekohtud, selgitas tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis. See tähendab, et lepingust tulenevaid vaidlusi lahendavasse vahekohtusse saaks kaevata vaid juhul, kui töölepingus on seda lubav punkt sees. Kui mitte, tuleb vaidlus lahendada kohtus.
„Töövaidluskomisjone tuleks tõsiselt reformida, palgata sinna tugeva juriidilise kompetentsiga juhid ning tagada ka parem rahastamine riigieelarvest,” kommenteeris Kriis. „Kaebamine ei peaks olema päris tasuta, aga võib olla töövõtjale ja tööandjale erinev. Praegu on võrdlemisi suureks probleemiks ka sotsiaalpartnerite kaasamine töövaidluskomisjonide koosseisu. Mina lõpetaks sellise rahvakohtu põhimõtte ära.”
Transpordi- ja teetöötajate ametiühingu esimees Peep Peterson peab seda „intellektuaalselt huvitavaks ideeks”. Vajadus reformida töövaidluskomisjonide tööd on sisse kirjutatud ka töötajate manifesti. Kuid hoopis teise nurga alt. „Töövaidluskomisjonide töö tuleb muuta kiiremaks ning koolitada komisjonides osalejaid,” ütles Peterson. „Vaidluse lahendamine tuleks muuta veelgi lihtsamaks nii töötajale kui ka tööandjale, mitte muuta seda kallimaks.”
Eesti 12 töövaidluskomisjoni on avaldustega selgelt üle koormatud. Ehkki seadus nõuab, et istung peab toimuma kuu aja jooksul alates avalduse sisse-andmise päevast, kulub vaidluste läbivaatamiseks keskmiselt 60 päeva, on sotsiaalministeeriumist Eesti Päevalehele kinnitatud. Tänavu teises kvartalis said töövaidluskomisjonid 928 avaldust, neist enamik töötajatelt. Sama lugu on kohtuhagidega: tööandjate nõudeid on kaduvväike osa, nentis Harju maakohtu kohtunik Piret Randmaa.
„Kui kõik dokumendid on korras ja on ainult üks nõue, näiteks palga saamise oma, saab lahendi asjas kiiresti – nelja kuni kuue kuuga,” vastas Randmaa. „Nii lihtsaid variante tavaliselt aga ei ole. Sest inimesed ei oska ise hästi hagisid koostada ja siis peab kohus sageli puudusi hagiavalduses kõrvaldama, see kõik võtab aega. Esindajaid ehk advokaate ju inimesed ka sageli töövaidlustes ei võta, kuna nagunii on palk saamata ja raha pole.”
150 000 kroonini
Töövaidluskomisjonis on rahalistel nõuetel piir
•• Töövaidluskomisjon saab menetleda rahalisi nõudeid, mis ei ületa 150 000 krooni. Sealt edasi tuleb minna kohtusse.
•• Keskmine rahaline nõue on 10 000–20 000 krooni, öeldi
tööinspektsioonist.
•• Tänavu esimesel poolaastal tuli 16 avaldust, kus tööandjalt nõuti maksimumi ehk 150 000 krooni. Sel poolaastal juba 12.
•• Kohtusse pöördumisel saab asja lahendada lihtmenetlusega siis, kui rahaline nõue jääb alla 2000 euro (30 000 krooni).
•• Kohtute infosüsteemi andmetel oli maakohtutel 2008. aastal lahendada 575 töövaid-lust , 2009. aastal 856 ning tänavu esimesel poolaastal 337.
