Mirko Ojakivi
Riiklik ennustus: 2017. aastal on praegusest vähem töölisi ja palju rohkem tööd.
Praegu koolipingis tarkust taga ajavad noored peaksid lähiaastail õppima kas arstiks, hooldusõeks, autoremondilukksepaks või info- ja sidetöötajaks, sellise soovituse annab äsjavalminud riiklik tööjõuprognoos.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostatud omalaadne ennustus on alusdokumendiks haridus- ja teadusministeeriumile koolitustellimuse koostamisel. 2017. aasta tööjõuturgu prognoosivas dokumendis on hea uudis kõikidele tööd armastavatele inimestele: töötegijate arv väheneb ja töökäte vajadus võrreldes senisega kasvab. Seega ei tohiks tööd teha soovivad inimesed 2017. aastal enam tööta jääda.
Nimelt on praegu Eestis tööga hõivatud 560 000 inimest. 2017. aasta prognoos näeb ette, et tööd jagub 628 000, veelgi paremal juhul 640 000 inimesele. Märkimisväärne on aga see, et tegemist oleks sisuliselt praegu kestva majanduskriisi eelse tööhõive vajadusega, mil tööd jagus 636 000 inimesele. Paarkümmend tuhat tööinimest jääb prognoosi kohaselt aga endiselt töötama välismaal.
Elanikkond vananeb
Töökäte vähenemise peamiseks põhjuseks on prognoosi kohaselt tööealise elanikkonna (15–74-aastased inimesed) vähenemine. Siiski ei pruugi reaalsete töötegijate arv majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul 2017. aastaks võrreldes senisega väheneda. Seda esmalt seepärast, et praegu on kümneid tuhandeid töötuid ja lisaks töötavad inimesed aasta-aastalt kauem. Kui praegusel ajal on registreeritud töötus üle üheteistkümne protsendi tööealisest elanikkonnast ja tegelik töötus viieteistkümne protsendi ringis, siis 2017. aastal on prognoosijate ennustuse järgi töötuse määraks ligi 50 000 töötut ehk alla 7 protsendi tööjõust.
Analüüsi kohaselt peavad aga väga paljud tööinimesed eelolevate aastate jooksul oma kvalifikatsiooni tõstma ehk end harima. Peaaegu kõigil tegevusaladel jätkub lihttööliste vähenemine ja tekib vajadus uute oskustööliste järele. Nii on see ka ehituses, kus järgnevate aastate jooksul kaob ligi 16 000 töökohta. Samal ajal on 2017. aastat silmas pidades riigil tarvis koolitada juurde 7400 kvalifitseeritud ehitajat.
Ekspert: koolitada tuleb kõikjale
•• Värskelt valminud tööjõuvajaduse prognoosi koostanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse eksperdi Mario Lambingu sõnul jääb tulevikus töökohti vähemaks valdkondades, mis on tööjõumahukamad ja kus palgatase on ka praegu teiste harudega võrreldes madalam (näiteks rõiva- ja tekstiilitööstus).
•• Küsimusele, mida noored inimesed tulevikus õppima peaksid, et nad tööd leiaksid, vastas Lambing, et suuremat kasvu nähakse ette infotehnoloogia valdkonnas. „Siit ei saa aga järeldada, et kõik peaksid valima ühe või teise valdkonna,” lisas Lambing. Samal ajal pole aga prognoosis ühtegi valdkonda, kuhu riik tulevikus ei pea vajalikuks ühtegi inimest juurde koolitada.
•• Peale uute töökäte koolitamise peab riik ette võtma olemasoleva tööjõu ümberkoolitamise. Näiteks näitab prognoos kõige suuremat töötajate väljavoolu teistesse harudesse ehitussektorist. „Samas tuleb meeles pidada, et varem liikusid ehitusse ka teiste valdkondade töötajad,” selgitas ekspert.
