Eurole üleminekut ettevalmistava komisjoni juht, rahandusministeeriumi kantsler Tea Varrak ei usu, et inimesed jooksevad pärast aastavahetust ühekorraga raha
eurodeks vahetama.
Teie oletegi Eestis eurole ülemineku tegelik juht?
Mina juhin seda komisjoni, mis peab tagama eurole ülemineku tehnilise valmisoleku
1. jaanuariks 2011.
Meil pole valitsuse eriesindajat, nagu oli Slovakkias, meil pole ka Malta süsteemi, kus tehti selleks peaaegu uus ministeerium. Ainult teie ja väike spetsialistide komisjon?
Väike see komisjon kindlasti ei ole. Liikmeid on väga palju ja ka rahandusministeeriumis tegeleb sellega palju inimesi, ning teistes ministeeriumides ja ametites. Vähemalt 201 omavalitsuse esindajad on andnud nõusoleku sellesse võrgustikku lisanduda.
Tähendab, eurole ülemineku juhtimine on Eestis hajutatud?
Vale. Mina koordineerin, kõik on vägagi kontrolli all. Süsteem toimib, komisjon töötab juba aasta aega väga aktiivselt, käib vähemalt igakuiselt koos. Teatud töörühmad kogunevad kaks korda kuus.
Meie majas on igal teisipäeval koosolek, kus käiakse üle kõik teemad, mis on eurole ülemineku tehniliste ettevalmistustega seotud. Eri valdkondadel on oma juhid, mina koordineerin lõplikku otsustamist. Ma täiesti ka tunnetan seda vastutust ja saan aru, mis see tähendab.
Ilmselt olulisim töö riigisektoris on infosüsteemide eurokõlblikkus. Kolme suure asutuse – sotsiaalkindlustusameti, maksuameti ja siseministeeriumi – valmisoleku tähtaeg on lükatud novembrisse. Kas pole ikkagi väga suur risk, et need olulised asjad jäävad niivõrd hiljaks?
Sellele pean viimasel ajal kogu aeg vastama. Need on õigustatud küsimused, ning olen julgenud välja öelda, et ka minu jaoks isiklikult on just see kõige suurem mure.
Kuid saime asjast aru juba mitu kuud tagasi. Arutasime komisjonis olukorda ja otsustasime, et nende süsteemide juurde, mida te mainisite, saadetakse eraldi inimesed, kes ise neis organisatsioonides ei tööta. Nad jälgivad aja- ja tegevuskava täitmist iganädalaselt ja informeerivad kohe, kui kusagil on vajakajäämine või on näha, et täitmise tähtaeg ohus.
1. juuliks pidid kõik ministeeriumid andma kantsleri kirjaga kinnituse, et on eurole üleminekuks valmis. Mainitud kolm pidid aga kinnitama, et nad on valmis 1. novembriks. Mul on kõikide kinnitused olemas ja öösel magamata ma sellepärast ei ole.
Komisjoni koosolekutel räägime teema muidugi üle. Kui mingid tõrked tekivad, tuleb kiiremas korras mõelda plaanile B, mis on ka kõigil olemas.
Sotsiaalministeerium on rääkinud, et kõige kibedam testimise aeg jääb neljanda kvartali teise poolde. Tekib küsimus, kas te ikka annate endale aru, mis juhtub, kui jaanuaris tekib tõrge näiteks pensionide väljamaksmisel, sest süsteemis ilmneb mingi n-ö kala? Meil on ju ka sarnaseid näiteid viimasest ajast – digiretsept ja .ee domeenide uue registreerimise käivitamine.
Annan aru muidugi. Kuid mingil moel pean ka kolleege usaldama, ja kui ma olen juba pannud kõrvalt inimesed nende tegevust jälgima, mida teie veel teeksite?
Vaatasin näiteks, kuidas oli välja kuulutatud riigihange sotsiaalkindlustusameti süsteemi eurokõlblikkuse saavutamiseks – viisil, mida tohib kasutada üksnes väga kiireloomulise hanke puhul.
Tean, et nad on konsulteerinud spetsialistidega. Vastavat töögruppi juhib meie asekantsler, kes on väga vastutustundlik. Kui meil oleks põhjust praegusel hetkel väga-väga mures olla, ma kindlasti teaksin seda ja saaksime kohe ka midagi erakorralist ette võtta.
Meil on tõesti see kõige suurem mure, et testimine toimuks ja süsteemid läheksid töösse. Järgmisel komisjoni koosolekul arutame veel kord, kuhu jääb testimisperiood ja kas see on reaalne. Sotsiaalministeeriumi esindajad on olnud komisjoni välja kutsutud ja meil on olnud väga tulised vaidlused.
Teine asi, millega kõvasti maadlete, on euro tuleku teavitamine. Jätsite katki senise riigihanke ja võtate ministeeriumiga juhtimise ise üle, st üht partnerfirmat kampaaniaks ei saagi riigil olema.
Kuna eurole ülemineku teemades osalemine oli kõikide firmade suur huvi, siis eeldasime kohe algul, et võib tulla vaidlustusi. Meil oli plaan A ja plaan B. Plaan A oli see, nagu tegime algul, ning plaan B, et võtame projektijuhtimise töö endale, mida olemegi nüüd alustanud. Selle põhjuseks on ajafaktor.
Meil pole aega käia ja vaielda. Projektijuhtimine juba käib, uue hanke osa pakkumisi kindlasti tuleb peatselt ja selle koha pealt olen täna üsna rahulik.
Kas eurokalkulaatoreid on Eestis ikka kindlasti vaja?
Eurokalkulaatoreid on vaja. Otsus, et nad tulevad, on juba tehtud. Võib ju seada küsimärgi alla, kas neid ikka läheb tarvis, kuid on olnud ka palju niisugust tagasisidet, et inimesed ootavad neid.
Nad tahavadki minna poodi ja sellega arvutada. Võib-olla ei olegi neil raha, et seda kalkulaatorit ise osta. Miks me ei võiks inimestele siis seda lihtsamaks teha?
Sealhulgas lapsed ja vanemad inimesed, kes võib-olla ei korruta ega jaga peast 15,6466ga nii ruttu.
Kuivõrd on kalkulaatorite hankimine seisnud vahetuskursi ametliku kinnitamise taga?
Otseselt mitte, ettevalmistavad tegevused on käinud. Neljapäeval kirjutasin alla käskkirja, et soovime eurokalkulaatoreid saada läbirääkimiste teel otse tootjatega Hiinast.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse abiga, kellel on Hiinas esindus, on firmad leitud, kõnelused käivad. Lõpusirgele peab jõudma vähemalt kaks varianti, kelle seast valime endale partneri, teeme lepingu ja neid hakatakse tootma.
Mis saab, kui inimene kaebab, et tal polegi postkasti ja ta ei saanud kalkulaatorit?
Siis anname talle kalkulaatori, meil ei jää muud üle. Tellime neid ka natuke rohkem varuks – kogus on üle 500 000. Maksumuse suurusjärk on kuue miljoni krooni piires, aga loodame hinda alla saada.
Meil on hulk omavalitsusi, kus pole ei pangakontorit ega sularahaautomaati. Kas sellepärast tahategi kaasata postkontoreid?
Tahaksime kaasata 187 postkontorit. Põhimõtteliselt on juba kõik kokku lepitud. Loodan südamest, et me katame sellega ära kogu Eesti.
Kas pangad on 1. jaanuaril lahti?
Kindlasti saavad inimesed pangakontoreis raha vahetada, kuid see on veel otsustamisel, millised kontorid on avatud ning mis tehinguid seal lisaks teha saab. Muidugi, automaatidest on võimalik raha kätte saada.
Suur hulk inimesi hoiab oma raha ikkagi ju pangakontol, kus see vahetatakse automaatselt. Vajadus kohe esimestel päevadel sularaha saada on suhteliselt väike, sest samal ajal käibib ju veel kaks nädalat Eesti kroon.
Seda, et kõik peaks kohe tahtma panka tormata – eestlane on niivõrd tark, et mina ei usu, et ta teeb paanikat ja jookseb kohe raha vahetama. Lihtsalt ei usu.
Kuidas kavatsete saavutada eurole üleminekuks 65 protsendi Eesti inimeste toetuse, nagu plaanitud?
Ütlesime samuti välja, et inimeste osa, kes on kursis üleminekuga, peaks olema 90 protsenti. See kõik on väga suur väljakutse. Aga meil on suur võrgustik, keda kaasata. Infot annavad ju ka pangad, paljud teised organisatsioonid.
Meil tuleb hilissügisel kolm otsepostitust. Igal tööpäeval on võimalik helistada infotelefonil 800 3330 ja saada küsimustele vastuseid. Euroveebi euro.eesti.ee pannakse järjepidevalt uusi materjale. Loodan sedagi, et kohalikud omavalitsused edastavad oma inimestele teavet.
3 mõtet
• Kuna eurole ülemineku teemades osalemine oli kõikide firmade suur huvi, siis eeldasime kohe algul, et võib tulla vaidlustusi. Meil oli plaan A ja plaan B.
• Võib ju seada küsimärgi alla, kas eurokalkulaatoreid ikka läheb tarvis, kuid on olnud ka palju niisugust tagasisidet, et inimesed ootavad neid. Nad tahavadki minna poodi ja sellega arvutada.
• Kindlasti saavad inimesed pangakontoreis raha vahetada, kuid see on veel otsustamisel, millised kontorid on avatud ning mis tehinguid seal lisaks teha saab.
Argo Ideon
