Kogumispensioniga liitumine on vabatahtlik enne 1983. aastat sündinud inimestele. 1983. aastal ja hiljem sündinud inimestele on liitumine kohustuslik. Makse tasumise õigus ja kohustus tekib kohustatud isiku 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril.
Kogumispensioniga mitteliitunud töötaja palgalt arvestatakse 33% sotsiaalmaksu, sellest 13% suunatakse ravikindlustuseks ja 20% riiklikuks pensioniks, mis makstakse kohe välja praegustele pensionäridele.
Kogumispensioni II samba arvestamise põhimõtte järgi kogub töötav inimene enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%.
Kogumispensioniga liitudes hakkab nimetatud riikliku pensioni osast 4% minema igaühe enda tuleviku kindlustamiseks ning seda osa ei maksta välja riikliku pensionina.
Kogumispensioniga liitunud isiku riikliku pensioni kindlustusosak muutub nende aastate eest, mil riiklikuks pensioniks laekus 20% asemel 16%, väiksemaks.
Kogumispensionide seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muudatustega peatati kohustusliku kogumispensioni maksed alates 2009. aasta 1. juunist kuni 2010. aasta lõpuni täies mahus ning 2011. aastal pooles mahus ehk riik maksab siis 2 protsenti ja inimene ise 1 protsendi.
Alates 2010. aastast oli avalduse alusel võimalik jätkata omapoolsete sissemaksete tegemist. Erandina säilis 1954. aastal ja varem sündinutele võimalus avalduse alusel jätkata 2010. aastast sissemaksete tegemist seni kehtinud 2+4% süsteemi järgi.
Lapsehoolduspuhkusel viibivatele liitujatele oli samuti peatatud 1% maksmine (vastavalt vanemahüvitise seadusele) ning see jätkub alates 2011. aastast. Ka vanemahüvitise saajal oli õigus esitada kogumispensioni sissemaksete jätkamise avaldus ning makset hakatakse kinni pidama siis, kui last hooldav vanem läheb tagasi tööle.
2011. aastast jätkub sissemaksete süsteem 1+2% reegli alusel.
2012. aastast taastub esialgne 2+4% süsteem.
Nendele liitujatele, kes jätkavad 2010. aastast vabatahtlikult sissemaksete tegemist, hakkab 2011. aastal kehtima 2+2% süsteem ning aastateks 2014-2017 kehtestatakse vabatahtlikele jätkajatele kompensatsioonisüsteem 2+6%.
2013. aastal on avalduse alusel on võimalus teha sissemakseid 3+6% süsteemi kohaselt ka nendele isikutel, kes 2010. aastal vabatahtlikke sissemakseid ei jätkanud. Seaduses on täiendavalt sätestatud tingimus, et kõrgemate maksemäärade rakendamise võib aasta võrra edasi lükata juhul kui majanduse nominaalkasv ei ole ületanud 5 protsenti. Niipea kui majanduse kasvu kriteerium on täidetud, käivitab kompensatsioonisüsteem automaatselt. Kui tingimus ei ole 2017. aastaks täidetud, siis tõdetakse, et kriteeriume ei ole reaalselt võimalik täita ning plaanist loobutakse.
Kui isik ei jätka sissemakseid 2010. aastal:
Aasta 1942 - 1954 1955 -
2010 0 0
2011 1+2 1+2
2012 - 2013 2+4 2+4
2014 – 2017 2+4 2+4
2014 – 2017
Avalduse esitamisel 3+6 3+6
Kui isik jätkab sissemakseid 2010. aastal:
Aasta 1942 - 1954 1955 -
2010 2+4 2+0
2011 2+4 2+2
2012 - 2013 2+4 2+4
2014 – 2017 2+4 2+6
2014 – 2017
avalduse esitamisel - 3+6
Lähemalt saab lugeda Pensionikeskuse kodulehelt:
http://www.pensionikeskus.ee/?id=3006
