Raul Veede
Täna teatas töötukassa, et palgatoetust on tänavu jagatud 3014 töökoha loomiseks ning nüüdsest saab seda taotleda ka internetis. Kellele ja millistel tingimustel seda aga üldse makstakse?
Palgatoetus on tööandjale töötu töölerakendamiseks makstav toetus, üks sotsiaalministeeriumi töötuse leevendamise kava tegevustest. Ehkki palgatoetust maksti varemgi, jäi selle mõju nõrgaks. Sellest aastast tingimusi lihtsustati ning nüüd saab tööle rakendada töötu, kes on olnud 9 kuud töötu ning sellest vähemalt 3 kuud järjest töötuna arvel olnud ega ole tööd leidnud.
Kes võib taotleda?
Palgatoetust võib taotleda eraõiguslik juriidilisest isikust ettevõtja, füüsiline isik või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus. Palgatoetust ei saa taotleda valitsusasutused ja nende hallatavad riigiasutused ning muud riigiasutused, välja arvatud riigi tulundusasutused. Nende hulka kuulub näiteks Riigimetsa Majandamise Keskus, kes koostöös sotsiaalministeeriumi ja töötukassaga kavandab tänavu 1500 töötaja palkamist looduskaitsealade korrastamiseks.
Keda võib toetusega palgata?
2010. aastal makstakse seda tööandjale, kes võtab tööle vähemalt kuus kuud töötukassas arvel olnud töötu. 16-24aastaste noorte puhul piisab juba kolmekuisest töötustaažist. Töötu, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vabanenud vanglast, saab palgatoetusega tööle võtta sõltumata tema töötuna arveloleku ajast.
Palgatoetust ei saa, kui töötu võetakse tööle samale ametikohale, kus ta enne töötuna arvelevõtmist töötas. Erandina võib inimese palgata samale ametikohale, kui ta on pärast sel töökohal töötamist töötuna arvel olnud vähemalt 12 kuud.
Kui suur on toetus?
Palgatoetust saab nii tähtajatu kui tähtajalise töölepingu sõlmimisel, kuid tähtajaline tööleping peab olema sõlmitud vähemalt kuueks kuuks. Toetuse suurus on 50 protsenti töötaja brutotöötasust (sh tulemustasu), kuid mitte rohkem kui miinimumpalk ehk 4350 krooni kuus.
Kuidas toetust taotleda?
Palgatoetuse andmiseks sõlmib töötukassa tööandjaga palgatoetuse halduslepingu. Alles seejärel tohib vormistada töölepingu töötu töölevõtmiseks. Varem sõlmitud lepingu korral palgatoetust ei anta.
Kui kandidaat on juba olemas, saab vajaliku andmed edastada töötukassa kodulehel.
Kuidas leida sobiv töötu?
Kui tööandjal sobivat kandidaati varuks pole, võib paluda abi töötukassa konsultandilt. Selleks tuleb esitada vaba töökoha teatis töötukassa kodulehel. Mõistlik on märkida "muu info" all, et otsitakse kandidaate, kes vastavad palgatoetuse saamise tingimustele.
Milline on aruandlus?
Palgatoetust makstakse riigi (ehk maksumaksja) rahast, nii et loomulikult tuleb selle kulutamisest ka aru anda. Lepingu sõlmimisel saab tööandja töötukassast palgatõendi vormi, millel ta peab iga kuu 10. kuupäevaks esitama andmed töötajale eelmise kuu eest arvestatud brutotöötasu kohta.
Brutotöötasu hulka kuuluvad kõik töötamise eest makstud tasud, sealhulgas majandustulemustelt makstav tasu ja tulemustasu. Töötasu hulka ei kuulu puhkusetasu, haigushüvitis, lähetuse päevarahad ning tööandja makstavad toetused - nendelt summadelt palgatoetust ei maksta.
Kui esimene töötasu on välja makstud, tuleb täidetud palgatõend saata kas digitaalselt allkirjastatuna e-postiga või paberil allkirjastatuna tavapostiga töötukassa kontaktisikule. Palgatõendit võib allkirjastada halduslepingus toodud tööandja esindaja, juhatuse liige või asutuse juht. Töötukassa kontrollib palgatõendi andmeid, arvutab toetuse summa ja maksab selle välja. Vajaduse korral küsitakse täpsustavaid küsimusi.
Kui kaua palgatoetust makstakse?
Toetust saab tähtajatu töösuhte korral kuus kuud. Tähtajalise töölepinguga töötaja puhul makstakse palgatoetust poole aja vältel töösuhte kestusest, kuid mitte rohkem kui kuue kuu eest.
Kui töötaja palgatoetuse ajal puhkust saab, haigestub või keeldub tööst töölepinguseaduse § 19 alusel, tuleb see märkida palgatõendile tööst keeldumise ajana. Sellisel juhul pikeneb töötukassaga sõlmitud palgatoetuse leping puhkuse- või haiguspäevade võrra, aga mitte rohkem kui üks aasta lepingu sõlmimisest arvates.
Millistel juhtudel tuleb palgatoetus tagasi maksta?
Tööandja peab palgatoetuse täies ulatuses tagastama, kui tema algatusel lõpetatakse tähtajatu või üle ühe aasta pikkune tähtajaline töösuhe enne aasta möödumist või kui tööandja algatusel lõpetatakse alla aasta pikkune tööleping enne tähtaja saabumist.
Erandiks on ainult need juhtumid, kus tööandja algatusel töölepingu lõpetamise aluseks on töölepinguseaduse § 88 lõike 1 punktides 1-8 nimetatud põhjus: töökohustustega toimetulematus tööoskuste puudumise, kohanematuse või tervise tõttu, töötajapoolne korralduste või töökohustuste rikkumine, joobeseisundis tööl viibimine, usalduse kaotus või usaldamatuse tekitamine tööandja vastu, varalise kahju tekitamine või selle riski tekitamine, saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustuse rikkumine.
Millistel juhtudel ei tule palgatoetust tagasi maksta?
Teenistuja puhul ei pea tööandja palgatoetust tagastama, kui teenistussuhte lõpetamise põhjus on teenistuja poolne teenistuskohustuste rikkumine, usalduse kaotus, vääritu tegu või kui teenistuja ei vasta ametikohale oma tööoskuste või tervise poolest.
Samuti ei pea palgatoetust tagasi maksma, kui töö- või teenistussuhe lõpeb töötaja algatusel.
Allikas: töötukassa
Loe ka: Palgatoetuse taotlemine muutus lihtsamaks
