Nelli Loomets, ametiühingute keskliidu jurist
Kui tööandja ei taha palka või puhkusetasu maksta, saab töötaja õigust nõuda nii töövaidluskomisjonilt kui kohtult, esitades saamata tasude puhul ka viivisenõude.
Tavaliselt ei piisa sellest, kui töötaja kirjutab töövaidluskomisjonile emotsionaalse kirja, et tal jäi sellest või teisest asutusest töötasu või muu raha saamata.
Et vaidlus võimalikult lihtsalt ja kiirelt töötajale soovitud tulemusega lõpeks, tuleb juba töövaidluskomisjonile avaldust esitades olla tark ja tähelepanelik.
Vaja on täpselt arvutada
Töövaidluskomisjon saab lahendada ainult sellist avaldust, mis on komisjonile korrektselt esitatud. Käsitleda saab üksnes neid nõudeid, mis on esitatud avaldusse kirja pandud.
Tihti on esitatud avaldused segased, et nendest ei ole võimalik välja lugeda töötaja kõiki nõudeid. Esitatakse ka avaldusi, kus on jäetud esitamata mõni seaduse mõistes õigustatud nõue.
Kui lähete töövaidluskomisjoni nõudma saamata jäänud töötasu, viivist või hüvitist, olgu nende ja kõigi teiste rahaliste nõuete puhul ära märgitud nõudesumma ning selle kujunemise põhjendatud arvutuskäik.
Kui näiteks töötaja kirjutab avalduses “Palun välja mõista saamata töötasu ja puhkuse kompensatsioon,” on töövaidluskomisjoni jaoks puudu info selle kohta, millise aja eest on töötasu maksmata ja kui palju oli puhkust kasutamata.
Kui töötaja kirjutab avaldusse “Palun välja mõista saamata palk 15 000 krooni”, ei saa töövaidluskomisjon ka seda nõuet rahuldada – töötaja peab tõendama, milline töötasu oli kokku lepitud, millal oli palgapäev ja kuidas on tuletatud summa
15 000 krooni.
Kõikide rahaliste kohustuste (sealhulgas puhkusetasu) maksmisega viivitamise korral on õigus nõuda viivist vastavalt võlaõigusseadusele.
Viivise määraks on praegu 8% aastas ehk 0,02% viivitatud summast iga viivitatud päeva eest. Kui töötaja viivisenõuet ei esita, siis seda ka tööandjalt välja ei mõisteta.
Tööleping ja tunnistajad
Lisaks korrektse avalduse esitamisele peab töötaja olema võimeline ka oma nõudeid töövaidluskomisjonile tõendama. Selleks võib kutsuda istungile tunnistajaid, lisada avaldusele töölepingu, ametijuhendi, pangakonto väljavõtte vms – olenevalt sellest, mida töötaja nõuab.
Töötaja nõuded võivad jääda rahuldamata ainuüksi tõendamatuse tõttu, kui töötaja ei suuda tööandjaga kokku lepitut tõendada ning tööandja töösuhet ei tunnista.
Selles valguses peaks iga töötaja veenduma, et tema tööleping oleks vormistatud kirjalikult ja et talle makstaks töötasu pangaülekandega.
Kui töötamise tingimused pole eelnevalt töölepingus kirjalikult kokku lepitud, on tööandjal seaduse kohaselt kohustus esitada töötajale lepingu andmed heauskselt, selgelt ja arusaadavalt kahe nädala jooksul arvates hetkest, kui töötaja töölepingu andmete esitamist nõuab.
Lepingu lõpetamise avaldus
Väga tüüpilised on praegu juhtumid, kus töötajad pöörduvad töövaidluskomisjoni avaldusega lugeda tööleping lõppenuks ja mõista tööandjalt välja hüvitis, kuna tööandja ei anna töötajatele tööd, ei maksa töötasu ja keeldub töötajatega suhtlemast.
Tööleping on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe ning kui tööandja sellega võetud kohustusi oluliselt rikub, tuleb ülesütlemisteade esitada esmalt tööandjale ehk lepingu teisele poolele.
Kui töötaja ise pole tööandjale lepingu lõpetamise avaldust selle rikkumise põhjendusel esitanud, ei saa töövaidluskomisjon lugeda töölepingut ka lõppenuks.
Juhul kui tööandja, hoolimata töötaja esitatud avaldusest, töölepingut ei lõpeta ja hüvitist välja ei maksa, võib töötaja taotleda, et töövaidluskomisjon tunnistaks töölepingu lõppenuks tööandjapoolsete kohustuste rikkumise tõttu ja mõistaks tööandjalt hüvitise. Sealjuures on oluline, et kui tööandja ei tasu töötaja kolme kuu keskmise töötasu suurust hüvitist ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võib töövaidluskomisjon vastavalt asjaoludele hüvitise suurust ka muuta, nii suuremaks kui ka väiksemaks.
Tulenevalt tööandjapoolsete rikkumiste raskusest võib töötaja juba töövaidluskomisjonile esitatavas avalduses nõuda kolmekuulisest hüvitisest suuremat hüvitist.
Eelmise aasta 1. juulil jõustunud töölepingu seaduse alusel on töövaidlused muutunud vägagi keeruliseks. Seetõttu on eriti tähtis esitada töövaidluskomisjonile korrektne nõue.
Töötajatel, kes esitavad korralikult vormistatud avaldused ja lisavad dokumendid, mis tõendavad töötaja nõuet tööandja vastu, on suuremad eeldused saada töövaidluses positiivne tulemus.
Küsi abi juristilt
Soovitan seetõttu kõigil töötajail kasutada võimaluse korral avalduse koostamisel tööõigust tundva juristi abi.
Kui enamik inimesi peab sellisel juhul arvestama mõningate rahaliste kulutustega, siis ametiühingutesse kuulujaid aitavad töövaidlusavalduste koostamisel kogenud juristid haruametiühingutest või ametiühingute keskliidust tasuta.
