Valitsus otsustas saata Riigikogule seaduse eelnõu, millega sätestatakse pensioniea tõus 65. eluaastani alates 2026. aastast.
Pensioniea tõstmisel on kaks peamist motiivi. Esiteks peavad tulevased pensionärid olema kindlad, et pension poleks väiksem tänasest tasemest ning võimalusel hoopis kasvaks. Teiseks eesmärgiks on leevendada tööturul aktiivse elanikkonna vähenemisega kaasnevat tööjõupuudust.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur loodab ka Riigikogus eelnõu kiirele menetlemisele, kuna otsustamatus võib tähendada tänastele tööinimestele olukorda, kus tulevikus pole enam võimalik väärikat pensioni maksta. Tänased prognoosid näitavad, et lähema 50 aasta perspektiivis jääb Eestis vähemaks 284 000 tööealist inimest.
„Selline töökäte vähenemine tähendab seda, et kui täna on Eestis iga vähemalt 65-aastase kohta 4 tööealist inimest, siis aastaks 2030 kahaneb see 3 inimeseni ja 50 aasta perspektiivis maksab ühe inimese pensionit ainult 1,8 tööealist inimest,“ lisas Pevkur.
Väljapakutud kujul pensioniea tõstmine puudutab ennekõike tänaseid kuni 50-aastaseid inimesi.
Tänased 50-56-aastased, kelle pensioniiga saabub aastatel 2017-2026, jäävad üleminekuperioodi.
Kõik üle 56-aastased lähevad pensionile praegu kehtiva korra alusel.
Täna on vanaduspensioniiga meestel 63 aastat ja naistel 60 aastat ja 6 kuud. Aastaks 2016 tõuseb pensioniiga ka naistel 63. eluaastani. Alates 2017. aastast hakkaks pensioniiga kõigil järk-järgult ehk kolme kuu võrra aastas tõusma ning 2026. aastaks on see nii naistel kui meestel 65 eluaastat.
