Olavi Kärsna, ettevõtluskonsultant
Tänavu 1. juulist saab füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) haiguse korral haigushüvitist alles 9. päevast.
Mitu ettevõtjat on pöördunud Maalehe poole murega, et enam ei tohi nad haigeks jäädagi, sest haigusraha ju esimese kaheksa haiguspäeva eest ei maksta. Küsitakse, kas see on ikka õiglane, sest samas tõusis avansiline sotsiaalmaks 2000 kroonilt 4307 kroonini.
Küsitakse ka, kas FIE saab avansilise sotsiaalmaksu maksmise edasi lükata või seda vähendada.
Tõepoolest, FIEdele ei maksta enam esimese 8 haiguspäeva eest haigushüvitist. Alates 9ndast päevast hüvitise saamiseks tuleb haigusleht viia haigekassasse, kes maksab haigusraha.
Sotsiaalmaks jääb samaks
Sotsiaalmaksu avansiliste maksete suurust ei saa vähendada.
Sotsiaalmaksu avansilisi makseid tuleb teha ravikindlustuse pärast ja selleks on ette seatud miinimumsuurus, FIEdel kvartalis 4307 krooni.
Küsitakse ka avansilise tulumaksu kohta.
Tulumaksu avansilised maksed arvutatakse eelmise aasta ettevõtlustulu järgi ja neile ei ole kehtestatud kohustuslikku suurust.
Tulumaksu avansiliste maksete suurust saab vähendada kohaliku maksukeskuse juhataja, seda põhjendatud avalduse alusel. Põhimõtteliselt saab ta vähendada ühte makset või aasta kõigi maksete suurust kuni nullini, seda olenevalt asjaoludest.
Vähendamise taotlemise põhjuseks on FIEde puhul näiteks väiksem ettevõtluse tulu jooksval aastal, võrreldes eelmisega.
Taotle makse väiksemaks
Haigestumine on kindlasti üks mõjuv põhjus, aga selleks võib olla ka näiteks palgatööle siirdumine, mille tõttu jääb ettevõtlusele vähem aega ja energiat. Või näiteks oldi seotud ainult ühe tellijaga, kes aga pankrotti läks.
Siiani on minu teada Eestis kõik põhjendatud avaldused rahuldatud. Ära on öeldud ainult neile, kes kirjutasid, et raha on, aga ei raatsi maksta, sest tahaks ägedamat elu elada.
Kas miski on õiglane või ei, peaksite küsima sellelt poliitikult, kelle poolt te viimastel Riigikogu valimistel hääletasite.
Praegu on Riigikogu enamuse hulgas, osades ministeeriumides ja riigiametites ning erakondades levinud arvamus, et FIE on nii mõttetu ettevõtlusvorm, et see tuleb kähku likvideerida, ja kui keegi on FIE, siis on ta lihtsalt loll.
Mõned ütlevad selle ka kõva häälega välja, aga vaikselt mõtlejaid on rohkem. Aga küsima peaksite sellegipoolest.
Haigushüvitiste maksmine sõltub töövabastuse põhjusest
- Kolme esimese haiguspäeva eest töötaja alates 1.07.2009 hüvitist ei saa. 4. kuni 8. päevani maksab hüvitist tööandja, alates 9. päevast haigekassa. Hüvitise määraks on 70% arvutatud päevatulust – tööandja lähtub seejuures töötajale viimase kuue kuu jooksul makstud keskmisest töötasust, haigekassa aga töötaja eest eelneval kalendriaastal makstud sotsiaalmaksust.
- Raseda haigestumise või vigastuse korral maksab hüvitist ainult haigekassa, tehes seda 2. päevast ja määraga 70%.
- FIEdele maksab haigekassa haigushüvitist alates 9. töövabastuse päevast. Raseda FIE haiguse või vigastuse korral maksab haigekassa hüvitist töövabastuse teisest päevast alates.
- Kutsehaigestumise, tööõnnetuse (sh tööõnnetus liikluses ja tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus või haigestumine) ning riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel saadud vigastuse korral maksab hüvitist ainult haigekassa, tehes seda töövabastuse teisest päevast 100% määraga.
- Vähemalt 65aastasel töötaval pensionäril on õigus saada haigushüvitist kalendriaastas ühe haiguse korral järjest kuni 60 ja kokku kuni 90 kalendripäeva eest.
- Töövõimetuspensioni saaval töötaval inimesel, kes on haiguslehel haiguse või vigastuse tõttu, mille pärast määrati talle töövõimetuspension, on õigus saada haigushüvitist kalendriaastas ühe haiguse korral järjest kuni 60 ja kokku kuni 90 kalendripäeva eest. Haiguslehe võib arst vajadusel väljastada ka pikemaks ajaks kui hüvitise maksmise periood. Piirang on ainult hüvitise maksmise perioodil, mitte haiguslehe kestvusel.
Allikas: Eesti Haigekassa
