Agne Narusk
Aasta algusest oktoobri keskpaigani on töötuna arvel olnud 117 205 inimest, neist 8584 teist korda. Viis inimest registreeris end töötuks viiendat korda.
Töötukassa analüütiku Kadri Lühiste sõnul ulatub küll mõni neist eelmistest töötuna arvel olemistest ka paari aasta tagusesse aega, kuid enamik mitmendat korda tulnuid (58%) on tulnud ka esimest korda just nimelt tänavu.
•• Miks inimesed lühikese aja jooksul end uuesti töötuna arvele võtma tulevad?
„Üks põhjus võib olla see, et inimene kaotab üsna pea ka uue töökoha või siis leiab endale lühiajalise töö. Kui töötu pole eelmisel arveloleku ajal (aegadel) talle määratud töötuskindlustushüvitist kogu ulatuses kätte saanud, siis on tal uuesti töötuks jäädes võimalik hüvitist edasi saada. Seda juhul, kui esialgsest hüvitise määramisest on möödas vähem kui 12 kuud ja töösuhe lõppes hüvitisele õigust andval põhjusel (lõppes tähtajaline leping, katseaja tulemused polnud rahuldavad, ta koondati vm). Ka töötutoetuse saamist on põhimõtteliselt võimalik sarnaselt jätkata, kuigi seadusandja on siin töötule küll rohkem lisatingimusi seadnud. Et nii soosib seadus ka lühiajalist töötamist, siis on loomulik, et töötuks jäänud inimesed sellega ka arvestavad – kui uus töökoht kiirelt kaob, võtavad end uuesti töötuna arvele. See ju ongi skeemi mõte, et töötu ei peaks tööd vastu võttes võtma liiga suuri riske ja teaks, et saab jätkata toetuste ja teenuste saamist, kui peaks uuesti töö kaotama.
Teine põhjus on see, et mitte miski ei takista töötuna arveloleku lõppemisele järgneval päeval end jälle töötuna arvele võtta. Nii liiguvad töötud, kes toetust ega hüvitist ei saa, sageli registreeritud töötuse ja registreerimata töötuse vahel. Võib olla nii, et inimene loobub korraks tööotsimisest ja kui leiab, et see on siiski vajalik, võtab end taas töötuna arvele.”
•• Millal saab inimene, kes on juba kord töötuna kirjas olnud, end uuesti arvele võtta?
„Teise ringi töötuks saamiseks peavad olema täidetud samad tingimused kui esimesel korral: töösuhe peab olema lõppenud, ei või olla enam FIE-na registreeritud, ei või olla pensionieas või saada ennetähtaegset vanaduspensioni, ei või saada kohalikult omavalitsuselt hooldajatoetust, peab olema vähemalt 16-aastane jne. Mingeid eritingimusi pole, s.t ei ole piiranguid, mis ei lubaks kohe järgmisel päeval pärast töötuna arveloleku lõpetamist avaldust esitada ja uuesti arvele tulla.”
Teise ringi töötud
Jaanuarist kuni oktoobri keskpaigani:
•• 117 205 eri inimest oli töötukassas töötuna arvel vähemalt ühe päeva.
•• Neist viis inimest ehk 0,004% oli töötuna arvel viiendat korda; 60 inimest ehk 0,05% oli arvel neljandat korda; 650 inimest ehk 0,5% kolmandat korda; 8584 ehk 7,3% teist korda.
Töökaotuse põhjus nr 1: koondamine
Kolmandik uusi töötuid ei olnud töötanudki:
•• 9.–15. oktoobrini võttis end töötukassas arvele 2518 uut töötut, neist 743 olid koondatud oma eelmisest töökohast.
•• 311 inimesel oli lõppenud täht-ajaline tööleping, töövõtu-, käsundus- vm võlaõiguslik leping;
•• 139 inimest lahkus omal algatusel, 109 poolte kokkuleppel;
•• 37 inimese lahkumise põhjus oli tööandjapoolne lepingu rikkumine; 28 ei läbinud katseaega;
•• 27-l põhjustas töökohast ilmajäämise distsiplinaarsüütegu või muu rikkumine;
•• 25 inimese tööandja läks pankrotti.
•• Lahkumine omal algatusel töövaidluskomisjoni otsusega – 8; ettevõtte, asutuse likvideerimine — 7; FIE-na tegutsemise lõpetamine — 3 inimest.
•• 165 inimest oli enne arvele tulekut küll töötanud, kuid töösuhte lõpu põhjus on teadmata;
•• 916 inimest aga polnud vahetult arvele võtmise eel töötanudki (lapsega kodus, tudengid jne).
Allikas: töötukassa
