Agne Narusk
Inimesed jäävad rahalise toeta, sest pole piisavalt pikka aega tööl käinud.
Sel aastal töötuna arvele tulnutetst saavad (said) vaid ligi pooled arvestada töötuskindlustushüvitise toega. Ülejäänutel on ikka mingi põhjus, miks seadus nad rahasaajate ringist välja jätab. Enamasti on asi selles, et inimesel pole õnnestunud kolme aasta jooksul tööl käia järjest 12 kuud. Teine suur grupp polegi enne töötukassasse tulekut töötanud, näitavad arvud.
Töötuskindlustushüvitise saamiseks on lisaks nn õigele töölepingu ülesütlemisele vaja, et enne töötuks jäämist oleks inimene kolme viimase aasta jooksul olnud ametis vähemalt 12 kuud. Ja seda kohas, kus tööandja täidab oma kohust ning kannab töötaja palgast iga kuu üle töötuskindlustusmakse, lisades sellele ka oma 1,4-protsendise osa. Tänavu juulis oli asutuse sulgemise, pankroti või töökoha koondamise, tähtajalise lepingu lõppemise, katseaja mitteläbimise või tööandja vääritu käitumise tõttu sunnitud end töötuna arvele võtma 3726, augustis 4225 eestimaalast. Kõik need põhjused annavad õiguse töötushüvitist saada ja pea kõigile neile ka hüvitis määrati: juulis 3639 ja augustis 4051 inimesele. Kuid mitte kõigile. Üldse sai neil kuudel hüvitist vaid 44 protsenti kõigist uutest töötutest.
Septembrikuu arvud pole veel analüüsimasinast läbi käinud, kuid töötukassa esialgne hinnang toimuvale lubab oletada, et 45 protsendi ligi võib see näitaja jääda nüüdki, ütles töötukassa juhatuse liige Erik Aas.
Töö-puhkus-töö?
Kas eestlased on väga püsimatud, et neil ei õnnestu 12 kuud järjest palgal olla? Arvata, et inimesed valivad praegusel ajal töötuse tahtlikult ehk siis tulevad töölt ära, puhkavad ja lähevad uuesti tööle, on väga asjatundmatu, ei ole Aas nõus. See on ikka enamasti pealesunnitud töötus inimesed kogevad töötust korduvalt. Suure vaevaga leitud koht võib taas mõne kuu jooksul kaduda ning inimese vajalikust kindlustusstaaist ilma jätta, lisas Aas.
Siiski on hüvitise saajaid praegu rohkem kui paari-kolme aasta eest. 2007. aastal sai end töötuna arvele võtnutest seda vaid veidi rohkem kui viiendik. See, miks nüüd saab rahalisele toele loota rohkem töötuks jäänuid kui paari aasta eest, on töötukassa analüütiku Kadri Lühiste sõnul otseselt seotud tööst ilmajäämise põhjustega. Võrreldes varasemaga on suurenenud just nende osa, kes on enne arvelevõtmist töötanud ja kes pole töölt lahkunud omal algatusel või poolte kokkuleppel, ütles Lühiste. Paari-kolme aasta eest oli just sel moel vabatahtlikult lahkumisavalduse kirjutanud lahkujaid kõige rohkem, näitavad töötukassa andmed. Töökohtade kadumine polnud siis veel valusalt päevakorras, hindas analüütik olukorda.
Üks põhjus, miks näiteks aastal 2005 oli töötuskindlustushüvitise saajaid oluliselt vähem kui praegu, on seegi, et enne 2007. aastat nullis vahepealne töötutoetuse saamine kindlustusstaai. Tuli alustada otsast. Enam see nii ei ole.
Ka 1000-kroonist töötutoetust ei maksta igaühele: selleks on vaja eelneva 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva kas töötada, tegutseda FIE-na, õppida, kasvatada kuni kaheksa-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, hooldada abivajajat, viibida ajateenistuses, kinnipidamiskohas, haiglas või olla töövõimetu.
Enim kaotatakse töö koondamise tõttu
Augustis võtsid end töötukassas arvele 5841 inimest, kes enne seda olid töötanud. (Üldse oli arvelevõtnuid 8815.)
Neist 36 jäid tööst ilma asutuse sulgemise, 61 pankroti, 2913 koondamise ja 127 katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, 143-l oli põhjuseks tööandjapoolne lepingu rikkumine, 6-l töötaja algatusel töövaidluskomisjoni otsus, 883-l lõppes tähtajaline leping, 56-l teenuse osutamise leping. Neil kõigil on õigus saada kindlustushüvitist.
114 inimest jäi tööst ilma distsiplinaarsüüteo tõttu, 402 lahkus poolte kokkuleppel, 7 lõpetas FIE-na tegutsemise, 561 lahkus omal algatusel, 213 muudel põhjustel, 319 põhjust ei tea.
Kokku on varem töötanud inimesi ligi 70 protsenti töötuskindlustushüvitise taotlejatest. Neist omakorda kahele kolmandikule hüvitis ka määrati.
