Kui tööandja ei teavita koondamisest Töötukassat, võib töötaja jääda osaliselt ilma seaduses ettenähtud hüvitisest. Samuti võib see vähendada Töötukassa andmeid koondatute arvu kohta. Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) hinnangul ei saa välistada, et probleem on ulatuslik ja seetõttu kannatavad sajad, kui mitte tuhanded koondatud.
Nimelt ei pruugi paljud tööandjad täita neile töötuskindlustuse seadusesse lisatud kohustust taotleda töötukassast osa koondamishüvitisest koondatule, kes on sama tööandja juures töötanud enam kui viis aastat. Teatavasti muutis uue töölepingu seaduse jõustumine 1. juulist ka koondamishüvitiste maksmise korda.
Ametiühinguliikmed on meilt korduvalt küsinud, kuidas nüüd koondamishüvitist makstakse, ütles Ametiühingute Keskliidu esimees Harri Taliga. Ilmselt on palju tööandjaid, keda huvitab vaid nende makstava hüvitise vähendamine ühe kuu töötasuni ning kellele ei lähe korda, et staaikad töötajad peavad saama lisaks veel ühe või kahe kuu töötasu töötukassast, kellele vajalikud andmed saab esitada ainult tööandja.
Töötukassa andmetel oli juulis ja augustis mitusada juhtumit, kus tööandjad ei taotlenud õigeaegselt ja korrektselt koondamishüvitiste väljamaksmist. Samas ei pruugi väga paljud tööandjad olla kursis muudatustega töötuskindlustuses, sh kohustusega esitada töötukassale avaldus ja nõutud dokumendid koondamishüvitise taotlemiseks.
EAKL alustas ametiühinguliikmete teavitamist koondamisi puudutavatest uuendustest juba kevadel ning see jätkub pidevalt, märkis ametiühingujuht. Kui aga töötaja ei tea, kui suurele hüvitisele tal õigus on, vaevalt oskab ta tööandjalt küsida, kas too on töötukassast koondamishüvitist üldse taotlenud.
Alates 1. juulist maksab tööandja igale koondatud töötajale hüvitisena tema ühe kuu keskmise töötasu. Viis kuni kümme aastat ettevõttes töötanud töötajale maksab töötukassa veel ühe kuu keskmise töötasu, enam kui 10 aastat töötanule aga kahe kuu keskmise töötasu.
Lisainfo:
Harri Taliga, EAKLi esimees, tel 64 12 800
