Erik Müürsepp
Kuigi asjata makstud koondamishüvitiste kulu nähti ette, lõpetas riigikontroll uurimine.
Seda, et tööturuameti ja töötukassa liitmine läheb koondamishüvitistega maksumaksjale miljoneid kroone maksma, nägi Eesti maksumaksjate liit (EML) ette juba eelmise aasta lõpul.
Vastavalt avaliku teenistuse seadusele maksti 261-le tööturuametis töötanud inimesele eelneva teenistuse lõppemise eest 9,8 miljonit krooni ehk keskmiselt üle 37 000 krooni töötaja kohta. Samad inimesed võeti sotsiaalministeeriumi ja töötukassa andmetel katkestuseta töölepinguga ühendasutuse palgale. Ometi kinnitas veel tänavu jaanuaris riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof, et neile, kes lahkuvad teenistusest omal soovil ja sõlmivad töölepingu töötukassaga, koondamishüvitisi ei maksta.
Et keegi hüvitise ja seejärel töötukassas töökoha saanutest oma hüvitise tagasi oleks maksnud, pole töötukassa avalike suhete juhi Erko Vanatalu sõnul teada.
EML-i juhi Lasse Lehise juuni alguses riigikontrollile esitatud palve selgitada, miks leidis aset selline maksumaksja raha raiskamine ja kuidas oleks saanud seda ennetada, sai vastuseks kõigest lubaduse juhtunut edaspidi arvestada. Mingit täiendavat auditeerimist riigikontroll selles asjas plaani. Me ei esinda täitevvõimu ega seadusandlikku võimu ja seega ei ole ka riigikontrolli pädevuses millegi maksmise või mittemaksmise tagamine või selle selles valdkonnas otsuste tegemine, teatas asutus. Siseministeerium aga lubab 2010. aasta jaanuaris politsei-, piirivalveasutuste ning kodakondsus- ja migratsiooniameti ühendamisel järgida põhimõtet: kui töötaja on valinud koondamise, kaotab ta võimaluse asuda ühendametisse tööle.
