Olavi Kärsna
Hämmastav, et nii haigus- kui ka vanemahüvitist arvutavad ametnikud mõnikord oma reeglite järgi, ehkki seadusest lähtuvalt võiks kodanik neid hüvitisi rohkem saada.
Aasta alguse seminarides kurtsid paar inimest, kellel on olnud nii palga- kui ettevõtlustulu, et neile olla haigushüvitist arvutatud ainult ühe tululiigi järgi ja kohalik haigekassa oli seda põhjendanud ravikindlustuse seaduse § 55 lõikega 8.
2002. aastal saatsin ma selle kohta kirja tollasele õiguskantslerile, ja kuigi seaduse sõnastus on ikka niisama õnnetu edasi, pidanuks selle tõlgendamisega asjad ühel pool olema. Aga ilmselt on põlvkonnad vahetunud ja seadust lugenud uued ametnikud seda jälle vanaviisi tõlgendama hakanud.
Haigushüvitise arvutamine
Imelik on asja juures see, et haigekassa süsteemis peaks niisuguseid rehkendusi tegema arvuti ilma ametniku vahelesegamise võimaluseta. Maksuametist tulevad sotsiaalmaksu andmed, haigekassa poolt söödetakse sisse haiguse periood ja haigushüvitise arvutab arvuti ise etteantud loogika järgi.
Pole aga põhjust kahelda, et inimestele seda kohalikus haigekassas tõesti nimelt nii serveeriti, nagu nad mulle kõnelesid, kui neile sellest vestlusest isegi seaduse paragrahvi lõike number meelde jäi.
Ravikindlustuse seaduse § 55 lõikes 5 kasutatakse haigushüvitise arvutamiseks vajaliku kalendripäeva keskmise tulu arvestamise kirjeldamisel väljendit "eelnenud kalendriaastal kindlustatud isiku eest või tema poolt makstud sotsiaalmaksu alusel".
Küsimus oligi nimelt selles, kuidas tõlgendada sõna "või" koos sama paragrahvi lõikega 8: "kui kindlustatud isikul on samaaegselt õigus ajutise töövõimetuse hüvitisele käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 5 alusel, arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu kindlustatud isiku jaoks soodsamal alusel".
Esimese hooga seadust lugedes saab sellest teha ainult ühe järelduse: kui on mõlemad tululiigid, arvutatakse haigushüvitis kas palga- või ettevõtlustulu järgi sõltuvalt sellest, kumb oli suurem, mitte aga mõlema summa järgi.
Tegelikult on aga kaheksanda lõikega mõeldud hoopis seda, et palgatöötaja eest võib tööandja olla maksnud kas oma kohustusest rohkem või vähem, ja siis vaadatakse, kas töötajale on kasulikum haigushüvitise palgast tuleneva osa arvutamine tööandja kohustuse või tegelikult makstud sotsmaksu järgi. Arvesse võetakse kogu inimese haigushüvitise juures aga nii palga- kui ettevõtlustulu.
Miks seadus peab olema just nii sõnastatud ja miks seda muudetud ei ole, jääb arusaamatuks. Eelmine õiguskantsler pidas sõnastust ebaõnnestunuks ja lubas saata kellelegi märgukirja, praegune õiguskantsler siin probleemi ei näe.
Meie riigiametid aga tahavad asju ajada ainult konkreetsete kaebuste lahendamise vormis, nii et kui keegi kahtleb, kas tal haigushüvitise arvutamisel võeti ikka arvesse kõik eelmisel aastal laekunud sotsmaksud, peab ta kirjutama haigekassale avalduse. Haigekassa vastab tõenäoliselt, et arvesse võetakse kogu eelmise aasta isikustatud sotsmaks, maksu aga korjab maksuamet, kes ka selle üle arvet peab.
Ettemaksukonto ja isikustatud sotsiaalmaks
Teatavasti muutus käesolevast aastast maksude tasumise protseduur ja kõik maksud makstakse ühele nn ettemaksukontole, sealt arvab maksuamet maksude tähtpäevade saabudes vajaliku summa maha. Ettemaksukonto kirjutati sisse maksukorralduse seadusse ja selle kohta andis rahandusminister välja ka ühe määruse, maksuseaduste endi tekste aga seoses ettemaksukonto sisseviimisega ei muudetud.
Vanemahüvitist saada soovivatel FIEdel tekkis seoses sellega probleem. Nimelt ütles ja ütleb sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõige 3 punkt 1, et FIE on kohustatud tasuma maksustamisperioodi kestel sotsiaalmaksu avansiliste maksetena iga kvartali kolmanda kuu 15. kuupäevaks jooksva kvartali eest vähemalt kolmekordse miinimummäära. Seega ei kohusta seadus maksma täpselt miinimumi jagu ega keela avansiliste maksetena maksmast miinimumist rohkem.
Rahandusministri ettemaksukonto kohta 19.12.2008 välja antud määruse nr 51 § 11 lõige 5 ütleb, et kui isik kannab ettemaksukontole alusdokumendi viitenumbriga määratud summast suurema summa, jääb enammakstud summa ettemaksukontole.
Sotsiaalmaksu osas tahetakse seda rahandusministeeriumi süsteemis tõlgendada nii, et aasta sees ei saa sama aasta sotsiaalmaksu maksta rohkem kui seadusega ette nähtud avansiliste maksete miinimum. Seega jääks aasta isikustatud sotsiaalmaksu hulgast välja enne aasta lõppu makstud sotsiaalmaks, mis makstakse avansiliste maksete kohustuslikule miinimumile lisaks.
Enne aasta lõppu kogu sotsmaks ära maksta oli mõistlik nimelt vanemahüvitise taotlejatel. Nii läheks kogu sünnituseelse aasta tulu vanemahüvitise juures arvesse. Rahandusministeeriumist öeldi, et probleemi ei ole, sest eelmisel aastal tehti ju üle-eelmise aasta juurdemakse jne. Elu on aga selline, et lapsed kipuvad sageli sündima poolteise-kaheaastase vahega ja siis oli see üle-eelmine aasta emal suhteliselt väikese tuluga.
Maksuamet ei taha ka eelmise aasta lõpus makstud sotsiaalmaksu 2008. aasta isikustatud sotsiaalmaksu hulka arvata, kuigi rahandusministri määrus kehtib alates 2009. aastast. Põhjenduste loogika on omaette klassist.
Esiteks, sotsiaalmaksuseadus ei kohustavat ühelgi juhul maksma sotsiaalmaksu rohkem kui miinimummäär, ehk siis avansiline sotsiaalmaks üle miinimummäära ei ole sotsiaalmaksuseaduses sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel makstud sotsiaalmaks.
Nagu öeldud, kõneleb seadus vähemalt miinimumi suurusest maksust ega keela rohkem maksmast. Kurjad keeled räägivad, et selline seisukoht olla maksuametis tekkinud seoses uue noore meessoost osakonnajuhataja ametissemääramisega. Ta olla käratanud: ah tahavad ette maksta ja tulu suurendada? Ma neile maksan!
Teiseks on ettevõtjatele ka öeldud, et eelmise aasta lõpus tehtud sotsiaalmaksu juurdemakset ei võta me arvesse seepärast, et meie arvutisüsteem aasta viimastel päevadel ümberkorralduste tõttu ei töötanud.
See on nii kõva sõna ühe Euroopa Liidu liikmesriigi õigussüsteemis, et võtab lausa sõnatuks. Siin aitaks kahjuks ainult kohtusse pöördu-
mine.
