Tööandjate keskliit leiab, et koondamist tuleks lihtsustada ning töötuhüvitist kärpida, sest eile otsustatud töötuskindlusmaksu tõstmine ei too piisavalt lisaraha.
Alates juulist kehtima hakkav uus töölepinguseadus peaks vähendama koondamishüvitist ning tõstma töötuskindlustushüvitist, kuid praeguseks on selgunud, et see ei ole töötukassa rahapuuduse tõttu võimalik.
Eile leppisid tööandjad ja töövõtjad kokku töötuskindlustusmaksu tõstmises kolme protsendini, et töötukassa olukorda parandada. Samas on mõlemad osapooled nõus, et sellest ilmselt ei piisa.
Ametiühingud pakuvad, et maksu võiks veel tõsta. Tööandjad tahavad muuta uut tööseadust nii, et jõustuks lihtsam koondamine, kuid kärpida hüvitiste osa.
"Tööandjale moodustab päris suure kulu töötuskindlustushüvitistelt tasutav sotsiaalmaks. Ja meie huvi on kindlasti, et vähendada töötuskindlustushüvitiste poolt," põhjendas tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis ETV saates "Terevisioon".
"Ka tänane töölepinguseadus ei taga piisavat kaitset sellise kriisi puhul, kus me täna oleme, sest ettevõtetel lihtsalt pole likviidseid vahendeid, et maksta välja seaduses nõutud ulatuses koondamisrahasid. Seega seaduse jõustamiseks on tagumine aeg," märkis Kriis.
"Seda eelkõige väikeettevõtete jaoks, kes on aastaid töötukassasse sissemakseid teinud sealt midagi tagasi saamata. Juhul, kui me nüüd töölepinguseaduse edasi lükkaksime, siis me ütleksime tegelikult, et teid on petetud," ütles ta.
Ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga kommenteeris, et tööandjad tahavad uuest töölepinguseadusest saada kätte kogu kasu, kuid nad ei taha, et töö kaotanute kindlustunne kasvaks.
"Kui me rääkisime aasta tagasi uuest töölepinguseadusest, siis oli tööandjate väga selge seisukoht, et koondamiskorra muutmine on võimalik ainult siis, kui töötute kaitstus kasvab," rõhutas Taliga.
Kriis ütles, et põhimõtteliselt on ametiühingutega leitud ka kompromissikohad, mis lubaksid töötuskindlustusmaksu hoida kolme protsendi piires.
Kriis märkis, et kui maksu veelgi tõstetaks, saaksid inimesed vihaseks. "On täiesti tendentslik, et järjest suurem osa avaliku sektori kulutusi veeretatakse töötava elanikkonna kaela," sõnas ta.
"Ega töötuskindlustusmaks ei ole ainus maks, mis ähvardab tõusta. Kui me vaatame riigi maksulaekumist, siis on ilmne, et ohus on ka üksikisiku tulumaks ja käibemaks."
Taliga kinnitas siiski, et maksutõusust ei ole pääsu. "Kindlasti on riik oma eelarve- ja maksupoliitikas teinud vigu, mis täna valusalt kätte maksavad. Samas on selge, et riigil on teatud kohustused ja ülesanded, mis vajavad raha. Ja see raha tuleb peamiselt ainult maksudest," sõnas ta.
"Ei ole võimalik riiki ainult kokku tõmmata. See, mida riik praegu kulude kärpimisega teeb, muudab olukorda ainult hullemaks," rääkis Taliga.
Allikas: uudised.err.ee
